Tarmo Soomere ⟩ Ranna tuleviku loovad üheskoos loodus ja inimesed

Narva-Jõesuu rand. Foto: Thea Karin

Rand on palju rohkem, kui tühi liiv, nõmmeliivatee, palju naati ja võrku paikav papi. Rand on oluline pingeväli selle maailma vahel, mis inimesele omane, ja teise universumi vahel, kus me ilma keeruliste aparaatideta hakkama ei saa. Sinna koonduvad inimeste unistused, mere jõud ja merelt lähtuvad ohud. Ranna pidevat liikumist on raske tabada lihtsal põhjusel: me ei erista üht liivatera teisest ega oska aimatagi, et täna nähtud klibutükk võis eile olla sadu meetreid eemal, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Arnold Toynbeed parafraseerides: nagu tsivilisatsioongi, on rand oma olemuselt liikumine, mitte paik või seisund. Rannas näeme teekonda või seiklust. Kuigi ka mõni vaikne sadam või pelgupaik käib selle juurde. Sügistormid teevad selgeks, et kindlasti pole rand mugavustsoon; pigem habras tasakaaluseisund.

Liikumine kulutab. Nii inimest, masinat kui ka randa. Et liikuv asi püsiks korras, tuleb sellega tegeleda. Vahel hooldada, remontida või arstida. Aga ennekõike mõista, milline on pidevas liikumises oleva süsteemi tervis, kuidas seda hinnata ja millal tuleb vahele segada.