Kuku soovitab ⟩ On aeg pulssi katsuda

Kalle Muuli ja Martin Ehala alustavad reedel, 24.novembril Kuku raadios uue arvamussaatega «Käsi pulsil». Pilt on illustratiivne. Foto: ROSLAN RAHMAN

• Intervjuu uue arvamussaate «Käsi pulsil» tegijatega.

Pärast aastast pausi alustab Kalle Muuli koos Martin Ehalaga Kuku raadios uue arvamussaatega «Käsi pulsil». Saade on eetris igal reedel kell 11 otsesaatena, analüüsitakse Eesti elu tuliseid teemasid. Täna esimest korda. Postimees küsis neilt sel puhul mõne küsimuse.

Jutusaateid, kus kaks keskealist meest omavahel maailma asju arutavad, on raadioeetris nagu kirjusid koeri. Milleks on veel ühte juurde vaja? Ja mille poolest see teistest eristuma hakkab?

Kalle Muuli: Kui midagi on palju nagu kirjusid koeri, siis see ei tähenda veel, et seda on piisavalt või et rohkem pole vaja. Ajal, kui ühise arutelu asemel hakkab nii poliitikas, ajakirjanduses kui ühiskonnaelus üldse üha rohkem tooni andma lihtsalt ärapanemine, isiklik sõim ja must-valge lahmimine, on mõtleval inimesel kindlasti mõistlik kuulata igal reedel tund aeg argumenteeritud arutelu nädala tähtsamate sündmuste üle, et kaasa mõelda, mis ümberringi toimub.

Kalle Muuli.Foto Remo Tõnismäe, Postimees Foto: Remo Tõnismäe

Selliste saadete tase sõltub väga palju tegijatest. Nii et esimene asi, mille poolest see saade teistest eristuma hakkab, ongi see, et seda teevad Martin Ehala ja Kalle Muuli. Olen raadios iganädalast jutusaadet teinud juba üle 30 aasta. Alustasin 1992. aasta kevadel Kuku Keskpäevatunni ühe esimese saatejuhina (koos Harri Tiidoga). Olime sisuliselt teerajajad, sest tol ajal Eestis teisi seda tüüpi saateid polnud. Üle 13 aasta tegin koos Anvar Samostiga ka saadet «Olukorrast riigis», mille hilisem allakäik ja hiljutine kinnipanek mind miskipärast valusalt puudutas. Nii et kui öelda, et selliseid saateid on palju, siis võiksin vastu öelda, et just äsja tekkis hoopis üks tühi koht.

Vabalt võib olla, et stuudios on hoopis kolm inimest ja kõik nad pole üldse mehed.

Martin Ehala: Vormilisest küljest on vast suurim uue saate eripära see, et kavatseme hakata saatesse kutsuma konkreetseid teemasid kommenteerima ka külalisi (eksperte, teemaga lähedalt seotud inimesi). Nii et võibolla polegi nii väga põhjust öelda, et see on järjekordne kahe mehe jutusaade, sest vabalt võib olla, et stuudios on hoopis kolm inimest ja kõik nad pole üldse mehed. Võibolla ei juhtu see kohe esimeses saates, aga edaspidi kindlasti.

Millist tüüpi kuulajaid te oma saatele ootate? Kas kujundate teadlikult saadet mingile kindlale auditooriumile?

Muuli: Kui ma kunagi raadiosaateid tegema hakkasin, siis kujutasin ette, et räägin oma emale. Ta oli lihtne inimene, elas Tallinnast kaugel, aga tundis ilmaasjade vastu huvi, ja ma pidin talle külla minnes ikka seletama, mis seal Toompeal toimub. Nüüd on mu ema juba hulk aega surnud ja mida rohkem aega sellest kurvast sündmusest möödas on, seda raskem on mul oma kuulajat ette kujutada.

Kui ma kunagi raadiosaateid tegema hakkasin, siis kujutasin ette, et räägin oma emale.

Aga ma ootan, et uut saadet tulevad kuulama kõik need inimesed, kes on mind kunagi kuuanud. Mingist auditooriumi kujundamisest pole minu arvates põhjust rääkida, sest Eesti on nii väike. Kuku raadio on juba 30 aastat olnud raadio mõtlevale inimesele ja see ongi meie auditoorium.

Ehala: Mitte ainult keskealised mehed, vaid kõik, nii noored kui vanad, peaks praegu kätt pulsil hoidma. Sest me elame erakordsel ajal – toimumas on suur paradigmaatiline nihe. Niihästi Eestis, Lääneriikides kui kogu maailmas. Midagi muutub pöördumatult, aga keegi ei tea, mis sellest välja tuleb. Mul on praegu umbes sama tunne, kui siis, kui algas perestroika. On põnev ja on natukene hirmus ka. Ja on erakordne, et saan hakata seda igal nädalal koos Kallega kajastama ja mõtestama.

Saate tutvustus kodulehel ütleb, et «Kalle Muulile oponeerib Postimehe arvamustoimetuse autor Martin Ehala». Kui erinevad te omavahel olete maailmavaateliselt? Kas võib loota teravaid vaidlusi?

Muuli: Ma ei ole Martiniga koos töötanud, ei raadios ega kuskil mujal. Seepärast ei tea ka väga, mida oodata ja kuidas välja tuleb. Hoolimata pikast raadiokogemusest on tunne päev enne esimest eetrit ikka selline, nagu läheksin 1. septembril esimesse klassi, astrid higises pihus. Saates näeme!

Ehala: Ma olen raadios varem ainut külalisena olnud, pole kunagi ise saadet teinud. Aga mulle meeldib teha uusi asju. Ja mul on mõnus eelaimdus, et saade hakkab rokkima, võibolla mitte rajult, aga natuke bluusilikult, nagu Rolling Stones, võibolla.

Martin Ehala Foto: Eero Vabamägi