Hollandi parlamendivalimised osutusid poliitiliseks maavärinaks. Suureks võitjaks tuli parempoolne poliitik Geert Wilders, kes on viimase 17 aasta jooksul välja paistnud kui Hollandi suurim islami- ja migratsioonikriitik.
Tellijale
IMAR KOUTCHOUKALI ⟩ Hollandi valimistel saatis edu parempoolseid erakondi
Valimistulemused olid eriti valusad tsentristlikele erakondadele, sealhulgas Hollandi valitsust juhtivale paremtsentristlikule VVD-le, kes kaotas parlamendis kümme kohta. Samuti kaotasid toetust tema koalitsioonipartnerid, tsentristlik-liberaalne D66 (–15 kohta) ning sotsiaal-konservatiivsed kristlikud erakonnad ChristenUnie ja Christen-Democratisch Appèl (CDA, Kristlik-Demokraatlik Üleskutse).
Euroopa Komisjoni endise kõrge ametniku Frans Timmermansi juhitud tööpartei-rohevasaku (GroenLinks-PvdA) ühend suutis oma toetust küll suurendada ning sai teise koha, kuid jäi 16 protsentiga PVV 23 protsendile siiski oluliselt alla.