Holger Kaints ⟩ Kirjavahemärkide ärajätmine teeb karuteene lugejatele

Raamatulugeja Foto: Peeter Kümmel

Selleks, et üksik kirjutaja ei peaks ennast vaevama punkti-, jutumärkide või suurtäheklahvile vajutamisega, ohverdatakse teksti kiire mõistetavus ning seega lugejate huvid, keda tiražeeritud tekstil on vähemalt kümneid, aga tihti sadu või tuhandeidki, kirjutab kirjanik Holger Kaints.

Interpunktsiooni järkjärguline väljakujunemine alfabeetilise kirja pika ajaloo jooksul tulenes vajadusest tekste kiiremini ja sujuvamalt lugeda. Just seetõttu tegi interpunktsioon järsu arenguhüppe pärast trükikunsti leiutamist: üksteise järel ilmusid raamatutesse kõik need kirjavahemärgid, mida tänapäeval kasutatakse.

Kui lugemiseks oli aega piiramatult (nagu näiteks munkadel varakeskaja kloostrites), polnud interpunktsioonil nõnda suurt tähtsust. Põhimõtteliselt võib ju iga arukas inimene lugeda ka teksti, kus pole jäetud isegi sõnavahesid – nagu näeme varastes raidkirjades ja mujalgi. Küsimus on, kui palju see aega võtab. Interpunktsiooni levik andis võimaluse tekstist selgemini ja kiiremini aru saada.