JUHTKIRI ⟩ Lõunasöök sõjakurjategijaga

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE on muutumas pärast Eesti eesistumise blokeerimist Venemaa poolt töövõimetuks, millele võiks lääneriikide ühtse poliitilise tahte puhul lahenduse leida. Seega on tegemist üliolulise demokraatliku maailma ühtsuse lakmustestiga.

Enne aga mõni sõna organisatsiooni ajaloost. OSCE eellane CSCE ehk Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents loodi 1975. aastal Helsingis külma sõja pingelõdvenduse eesmärgil. Helsingi lõppaktile kirjutasid alla 35 riiki, muuhulgas USA president Gerald Ford ja NSV Liidu liider Leonid Brežnev. Hoidmaks ära globaalset tuumasõda, loodi lääne ja ida koostöös täiendav diplomaatiline jututuba, mis otsustas kõike konsensuslikult.

Toonasest konsensuslikust diplomaatiast võib tuua huvitava näite, et lõppakti dokumendis lahutati kaks põhimõtet selle erinevatesse osadesse, sest USA ja NSVL olid jäänud erimeelsusele. Arvestades Euroopas Teise maailmasõja järel kujunenud olukorda, oli NSVLi jaoks oluline piiride muutumatuse printsiip. USA jaoks aga põhimõte, et piire võib muuta rahumeelsel viisil – see hoidis lahti Saksamaa taasühinemise ja Baltimaade riikluse taastamise võimaluse.