/nginx/o/2019/09/12/12552900t1hea9d.jpg)
/nginx/o/2023/11/22/15735896t1h850a.jpg)
- Triloogis kokku lepitud tekst pole veel avalik, kuid kõige olusem on siiski teada.
- Kaks etappi tuleb veel läbida ja võib arvata, et loodusvaenulikud lobistid aktiveeruvad.
- Eesti on nõukogus siiani järjekindalt loodust toetanud – loodame, et nii jääb lõpuni.
Euroopa Liit jõudis ühe sammukese lähemale looduse taastamise määruse vastuvõtmisele. Kõige olulisem kokkulepitust on juba teada, jääb veel loota, et parlament selle heaks kiidab ning ka Eesti rahvaasemikud on selle poolt, kirjutab looduskaitsja Aleksei Lotman.
Pärast pingelisi kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu keskkonnanõukogu esindajate vahel, mis on «eurokeeles» tuntud kui triloog, lepiti lõpuks määruse tekstis kokku.
Triloogi iseärasuseks võrreldes nii mõnegi varasema kõnelusega oli asjaolu, et europarlament, mis tihti on varasematel aegadel olnud kõige keskkonnasõbralikum Euroopa Liidu institutsioon, oli sedakorda eelkõige osaks probleemist, nii nagu juulis kirjutasin («Euroopa Parlament tõrjus väljasuremismeelsete rünnaku üle noatera», PM, 26.07.2023). Europarlamendi poolt läbirääkimisi juhtinud raportöör César Luena (Hispaania sotsialist – toim) ilmutas siiski kiiduväärt paindlikkust ja soovi ikkagi mingi looduse seisukohalt mõttekas tulemus saavutada. Selle eest on ta juba ka rünnaku alla sattunud.
Natura 2000 pole veel kõik
Mõõdetavad mõõdikud on tagasi: taastamisele seatakse kvantitatiivselt ja ajaliselt määratud sihid. Samas antakse liikmesriikidele siiski päris palju paindlikkust nende täitmisel. Võrreldes parlamendi hääletusest sündinuga on tegu palju parema lahendusega. Mõistagi on võimalik, et seda paindlikkust tulevikus kuritarvitama hakatakse.
Maismaa, ranniku ja sisevete elupaikade taastamise kohustus laieneb ka väljapoole Natura 2000 alasid, kuigi viimastel on lähikümnendil prioriteet.
Maismaa, ranniku ja sisevete elupaikade taastamise kohustus laieneb ka väljapoole Natura 2000 alasid, kuigi viimastel on lähikümnendil prioriteet. Algne eelnõu nägi ette hea seisundi taastamist nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool neid. Keskkonnanõukogu soovis seda nii ka jätta, kuid Parlamendi sooviks oli väljaspool Natura alasid see kohustus täiesti kaotada.
Europarlamendi sõnastuse säilimine oleks olnud väga kahetsusväärne ja läbirääkimistel saavutatud kompromiss on kindlasti samm õiges suunas. Põhimõtteliselt võib seda kompromissi koguni tervitada, sest Natura 2000 alade prioriteetsuses pole põhjust kahelda. Lihtsalt viga oleks aga vaid nendega piirduda.
/nginx/o/2023/11/22/15735898t1hb1ea.jpg)
Keskendutakse meetmetele
Triloogis sündinud kokkuleppes on ka üldine elupaikade kaitse põhimõte, mida europarlament soovis kaotada. Arvestades elurikkuse kriisi ulatust, on see tegelikult hädavajalik. Siiski on võrreldes algse eelnõuga kokkulepitu mõneti nõrgem: nimelt on kohustus tagada elupaikade üldine kaitse asendatud kohustusega rakendada vastavaid meetmeid. See ühtib üldjoontes keskkonnanõukogu soovituga, kuigi on rangelt võttes käsitletav eelnõu ambitsioonist taganemisega. Samas võib seda pidada lihtsalt pragmaatiliseks lähenemiseks – põhimõtteliselt saab ju väita, et meetmete rakendamine ongi ainus asi, mida riigid teha saavad, ja looduses võib ikka juhtuda ettenägematuid asju.
Tegelikult on põllumajandusmaa elurikkus ainus tõelise toidujulgeoleku tagaja.
Põllumajandust puudutavad nõuded, mida europarlament soovis kaotada, on tekstis sees, kuigi võrreldes algse eelnõuga nõrgendatud kujul. Turbamaade taasmärjutamine on sees, kuigi vähem ambitsioonikate eesmärkidega, kui nägi ette algne eelnõu. Sätte kaotamiseks käis kõva kampaania, mille kohaselt oleks see vaat et näljahäda tekitanud.
Ja juba on vastavad lobistid taas aktiviseerunud. Tegelikult on põllumajandusmaa elurikkus ainus tõelise toidujulgeoleku tagaja ning selle taastamine hädavajalik selleks, et ka meie lastelastelastel oleks harimiskõlblikku maad.
Ees viimased olulised hääletused
Triloogis kokkulepitud tekst on kaugel täiuslikkusest, aga see on siiski parem kui see, mille europarlament suvel vastu võttis. Järgmisteks etappideks on selle vastuvõtmine europarlamendis ja keskkonnanõukogus. Kui viimasega ei tohiks enam probleeme olla, siis esimeses on endiselt võimalikud kõik arengud. Eesti on nõukogus siiani järjekindalt loodust toetanud, loodaks, et nii jääb lõpuni.
On oodata, et lobistid teevad veel viimase pingutuse hääletus läbi kukutada, seega miski pole veel lõplik.
Lähim oluline otsustuskoht on europarlamendi keskkonnakomisjon, kus on arutelu oodata novembri lõpus, seega juba väga varsti. On oodata, et lobistid teevad veel viimase pingutuse seal hääletus läbi kukutada, seega miski pole veel lõplik.
Kui keskkonnakomisjonis läheb kõik hästi, võib uskuda, et sama kordub enne aasta lõppu ka n-ö suures saalis. Tahaks loota, et Eestist valitud eurorahvaasemikud eelnõu toetavad – elamiskõlbliku Maa säilimise nimel. Ja siis pole muud, kui tõsiselt looduse taastamisega tööle asuda. Jätkates loomulikult ka kõige selle kaitsega, mida pole õnneks veel vaja taastada.