MAIT RAAVA ⟩ Eesti jääb maha teaduspõhises innovatsioonis. Mida saame teha teisiti?

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Kristjan Teedema

Teaduspõhine innovatsioon puhkeb Eestis õitsele, kui meie ülikoolid spetsialiseeruvad innovatsioonis, et saada selles parimaks, ja kui levivad edulood, mis vaimustavad paljusid innovaatilisi teadlasi ja ettevõtjaid asuma samale teele, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.

2023. aasta innovaatori Icosagen Cell Factory juht ja akadeemik Mart Ustav tõdeb: «Eestis on liiga vähe teaduslikku innovatsiooni, üleüldse innovatsiooni.» Temaga tuleb nõustuda, sest kuigi WIPO 2023 innovatsiooni koondindeksis on Eesti üsna tublil 16. kohal, oleme palju tagapool ülikoolide taseme, ülikoolide-ettevõtete koostöö ja patentide arvuga (vastavalt 56., 44. ja 41. kohal) ehk näitajatega, mis on määrava tähtsusega teaduspõhise innovatsiooni arengus.

Akadeemik Mart Ustavi väljaütlemine väärib tõsist tähelepanu, kuna OECD 2000–2016 uuring kinnitab, et riikide majanduskasvu suurendab kõige rohkem teadus- ja arendustegevus ehk teaduspõhine innovatsioon. Seetõttu ei tohi me mitte mingil juhul mööda vaadata oma mahajäämusest teaduspõhises innovatsioonis ja peame seadma sihi saada selles maailmas üheks parimaks. Vastasel juhul ei jõua Eesti kunagi jõukatele riikidele järele. Aga ilma jõukuse kasvuta känguvad ka riigikaitse, haridus, kultuur, tervishoid jt valdkonnad.