Mirjam Kase ⟩ Laste vaimse tervise pealt kokku hoida on lühinägelik

Laste vaimse tervise keskus Tallinnas Mustamäel. Foto: Toomas Tatar

Eesti on riik, kus täiskasvanutel on õigus ja võimalus seista oma huvide ja õiguste eest. Streikivad õpetajad, kodanikualgatused, poliitilised valikud – see kõik kuulub täiskasvanute privileegide hulka. Ent mis saab lastest, kelle hääl ei kosta valimiskastis ega streigirivistuses, küsib portaali Peaasi.ee kliiniline nõustaja Mirjam Kase.

Tegelikult on konsensus laias laastus olemas – on vähe neid, kes ei pea Eesti laste ja noorukite heaolu oluliseks prioriteediks, kuid puudu jääb soovist olukorda muuta. Endiselt on teravik suunatud vaimse tervise häirete ravile ja vaeslapse ossa on jäänud varajase abi kättesaadavus, mis ennetaks vaimse tervise probleemide süvenemist. Varajase abi kättesaadavuse parandamine on tervishoiusüsteemile soodsam, rääkimata laste ja noorte kannatustest, mida oleks võimalik vähendada.

Statistika on halastamatu: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt esines 2022. aastal suitsiidmõtteid 22 protsendil Eesti kooliõpilastest. TAI uuringu järgi on oluliselt halvenenud nii 15–17-aastaste kui ka 18–24-aastaste noorte täiskasvanute vaimne tervis. Sageli aga saavad vaimse tervise probleemid alguse veelgi nooremas eas. Kui teatud osa spetsialiste on nõus lisaks täiskasvanutele vastu võtma ka 16+ vanuses noori, siis nooremate laste osas on olukord keerulisem. Tänaseks oleme olukorras, kus vaimse tervise teenuseid lastele ja noortele küll arendatakse jõudsalt, kuid nõudlus ületab endiselt pakkumise mitmekordselt.