JUHTKIRI ⟩ Eesti idapiiri tõhusaim kaitse seisneb koostöös Euroopa riikidega

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Hübriidsõjalise rände vastu aitab Euroopa riikide koostöö.
• Venemaale ja põgenikele tuleb anda selge sõnum: te pole siia oodatud!
• Kui Euroopa Liidu idapiir ei pea, hakkab lagunema ka Schengeni viisaruum.

Eesti peab olema valmis tõrjuma rändesurvet, mida on oma mitmele naaberriigile korraldamas hübriidsõja vormis Venemaa, kuid see tõrje on tõhusaim koostöös Eesti naaberriikide ja Euroopa Liiduga.

Soome on teatanud nelja piiripunkti sulgemisest idapiiril kuni järgmise aasta veebruarini ja selle teksti kirjutamise ajal arutab Soome valitsus, kas tuleks sulgeda veel piiripunkte. Alates augustist on Soome soovinud tulla tavatult palju põgenikke.

Soome otsus piiripunktid sulgeda tähendab seda, et geograafiliselt asub põgenikele lähim punkt ja värav Euroopasse Narvas, ning Eesti on juba näinud esimesi üritajaid. Soome peaminister Petteri Orpo informeeris Soome otsusest piiripunktid sulgeda ka Eesti valitsust. Siin ongi selge, et parim viis võidelda Venemaa korraldatava hübriidsõjalise rändega on teha omavahel koostööd ning võtta appi ka Euroopa Liidu piirivalveagentuur Frontex. Konkreetselt peab Eesti andma selge sõnumi Venemaale ja põgenikele, et ärge tulge, te pole siia oodatud.

Õnneks on nii Euroopa Liidul kui ka Frontexil juba kogemusi rändega tegelemiseks. Samuti Venemaa Euroopa naaberriikidel. Euroopa Liit õppis 2015–2016 rändekriisist palju ning tugevdas toona alarahastatud ja -mehitatud Frontexit. Viimane pole enam see, mis kaheksa aastat tagasi.

Soome otsus piiripunktid sulgeda tähendab seda, et geograafiliselt asub põgenikele lähim punkt ja värav Euroopasse Narvas, ning Eesti on juba näinud esimesi üritajaid.

Samuti õnnestus nii Leedul, Poolal kui ka Lätil 2021. aastal Euroopa Liidule näidata, et Valgevenest tulevad põgenikud nende riikide piiril on selgelt Valgevene diktaatori Aljaksandr Lukašenka korraldatud hübriidsõda. Seega on praegu palju lihtsam veenda Euroopa Liitu, et tegemist on hübriidsõjaga. Pealegi ei saa suured põgenikehordid kuidagi jõuda Vene piiritsooni ilma Vene võimude teadmata.

Soome võib olla Venemaa peamine sihtmärk. Tegid ju põhjanaabrid pärast täiemahulise Ukraina sõja algust 2022. aastal pea täispöörde oma julgeolekupoliitikas, astudes NATOsse. Loomulikult see Moskvale ei meeldi. Soome kahjuks räägib ka geograafia – neil on umbes 1300 kilomeetrit ühist maismaapiiri Venemaaga. Seda on palju rohkem kui Eestil Venemaaga või Leedul Valgevenega, mis annab hübriidsõjaks paremad võimalused

Soomele peaks olema praegune rändesurve taaskordseks tõestuseks, kui mõttetu on loota mingisugustele lepetele Venemaaga. Teatavasti kohtus Soome president Sauli Niinistö pärast 2015.–2016. aasta idapiiri rändesurvet Vene presidendi Vladimir Putiniga ning põgenike vool Venemaalt Soome lakkas. Võib-olla soovib Venemaa Niinistöt Moskvas uuesti näha, et eristada Soomet ülejäänud Euroopa Liidust.

Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola peavad olema valvsad. Ei Venemaa ega Valgevene pole jätnud jonni neid riike testida. Tegelikult testivad Moskva ja Minsk veel Euroopa Liitu – on selge, et kui Euroopa Liidu idapiir ei pea, hakkab lagunema ka

Schengeni viisaruum, kui ELi liikmesriigid hakkavad oma piire sulgema. Nähtus, mille tunnistajaks olime Covid-19 pandeemia ajal.