TUUL SEPP ⟩ Pelgalt olemasoleva linnalooduse kaitsmisest ei piisa enam kaugeltki

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengid ehitasid Ülejõe pargis varjualuse, mis pakub ka lindudele uusi elupaiku. See on suur samm edasi puu leiutamises. Foto: Kristjan Teedema

Liigirikkus ja looduslike liikide arvukus on langustrendis üle kogu maailma ning ka Eesti ei ole paraku erand. Liikidel ei lähe hästi ka väljaspool linnu, ning linnaruumi planeerides saaks teha nii, et sellest võidaks nii inimesed kui teised ka liigid, kirjutab Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp ning kutsub aiandus- ja hooldusettevõtteid üles arvestama kohalike liikidega.

Järjest uued uurimused paigutavad ohustatud liikide hulka Eesti kahepaikseid, metsalinde, põllulinde, putukaid, samblikke, õistaimi… Populatsioonide ehk asurkondade kadumine on vaheetapiks liikide väljasuremisel, aga enne seda toimub langus asurkonna isendite tervises ja populatsiooni geneetilises mitmekesisuses.

Kui elupaigad on killustunud, ei pääse ühe asurkonna isendid «kosja» teiste populatsioonide isenditele. Selles tulenev madal geneetiline mitmekesisus on riskiteguriks keskkonnamuutustega kohanemise ning haigustele vastupanemise võimes.