LEON GLIKMAN ⟩ Konkurentsijärelevalve või nõiaprotsess?

Vandeadvokaat Leon Glikman. Foto: Mihkel Maripuu

Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu ei taga elementaarseid põhiõigusi ning üritab põrmustada mitmeid põhiseaduslikke väärtusi, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Justiitsministeerium saatis eelmisel neljapäeval valitsusse õiguskantsleri, õigusteadlaste ja praktikute kriitika kadalipust läbi käinud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, mida rahvasuu nimetab põhjendatult haldustrahvi eelnõuks. Jäärapäine eelnõu on juba neljandal ringil – ja iga kord on see pälvinud õigusavalikkuse ja ettevõtjate ühehäälseid mahategevaid arvustusi, ikka seepärast, et kavandatu ei taga elementaarseid põhiõigusi ning üritab põrmustada selliseid põhiseaduslikke väärtusi nagu süütuse presumptsioon, riigipoolne tõendamiskohustus ja enese mittesüüstamise privileeg.

Eelnõu üllitajad väidavad õigustuseks, et eurodirektiiv ECN+ vajab ülevõtmist ning see nõuab uut menetlusliiki, mis ühendab haldusmenetluse ja karistamise. Loodavat kimääri (vanakreeka mütoloogiline olend: eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits) esitletakse kui maksumaksja raha ja ametnike tööaja säästmist ning karistuste tõhustamist. Tuleb möönda, et eelnõu turundajatel on ametnike elu ja repressioonide lihtsustamise suhtes kahjuks õigus, kuna eelnõu vastuvõtmise korral saavad avalikud teenistujad tõepoolest ilma suuremate pingutusteta kriminaalse iseloomuga karistusi välja mõõta, samas kui menetlusalusele ei tagata pariteetseid kriminaalmenetluslikke tagatisi. Seega pole mingit mõistlikku kindlust, et karistus määratakse just süüdlasele, samuti et karistused saavad olema õiged ja õiglased.