JUHTKIRI ⟩ Maksumaksja raha luhta läinud kasutamise eest peab keegi vastutama

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Utah’s põlevkivi kaevandamist tulnuks enne uurida.
• Riiklike investeeringute üle peaks olema karmim kontroll.
• USA põlevkiviprojekt tegi maksumaksja taas vaesemaks.

Eesti Energia luhta läinud suurinvesteering USAs Utah’ osariigis paneb küsima, kas maksumaksja raha kasutamist kontrollitakse piisavalt ja kas annab midagi ära teha, et säärased vead tulevikus ei korduks.

Laupäevane Postimees kirjutas, kuidas Eesti Energia andmeil investeeriti USAs põlevkiviõli tootmisse 65 miljonit eurot, kuid kohtuvaidlused ja valearvestused tegid selle raha tagasi saamise lootusele lõpu. Selgus, et põlevkivi kaevandamiseks ja põlevkiviõli tootmiseks ei saa kasutada kohalikke veevarusid, sest see kahjustaks juba niigi kannatanud kohalikku keskkonda. Liiatigi jahtus USA huvi põlevkivi vastu kildagaasi avastamise tõttu.

On arusaadav, et igasugune investeering kätkeb endas riske. Seda enam tuleb enne investeeringu tegemist uurida objekti tausta, eriti veel võõrriigis. Küsimus on nüüd, miks seda ei tehtud enne, kui Eesti Energia otsustas alustada Utah’s põlevkivi kaevandamist.

Küsida tuleb sedagi, mis kaalutlustel Utah’sse investeerimise otsus tehti. Kas oli põhjuseks soov hoida kõrgel Eesti lippu maailmas ja tihendada niiviisi kaudselt ka liitlassuhteid USAga või trumpas kõik üle lootus raha teenida? Ajalugu näitab, et neid Eesti Energia nõukogu liikmeid, kes olid Utah’ investeeringu vastu, ei võetud kuulda.

Kui Chaplin praegu elaks, saaks ta teha filmi «Põlevkivipalavik» sellest, kuidas Eesti õnneotsijad Ameerikas põlevkiviga suurt raha teenima tormasid, kuid kõik lõppes nii nagu alati.

Paraku näeme, et praeguse skeemi järgi keegi justkui ei vastuta. Sarnaseid asju nägime ka Nordica ja külmlaoga seoses, kus tuulde lendasid miljonid maksumaksja eurod, kuid vastutajaid polnud kusagil. Ka laupäeval väitis Postimehele Eesti Energia toonane juhatuse liige Sandor Liive, et ei mäleta toonase investeeringu täpseid asjaolusid. 65 miljonit eurot ja mälu veab alt?

Riigikontroll tegi küll Utah’ investeeringu kohta auditi, kuid küsimus on, kas tuleks välja töötada mingi mehhanism, millega kehtestataks karmim kontroll riiklike investeeringute ja ostude üle ning mis paneks täpsemalt paika vastutusahela. Hämamine ja mälukaotus demonstreerivad selgelt säärase mehhanismi vajalikkust. Tegemist pole üksnes peade veeremisega – tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kuidas säärastest prohmakatest õppida, et tulevikus vigu mitte teha. Või teha vigu vähem.

Eesti Energia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei väljastanud Postimehele dokumente äririskide analüüsimise ja nõukogu liikmeid mõjutanud väidete kohta. Ometi peaks olema maksumaksja raha kasutamine nii avalik kui vähegi võimalik.

Charlie Chaplini peaaegu sada aastat tagasi vändatud film «Kullapalavik» näitab, kuidas kõik tormasid Ameerikas kulda otsima, kuid selleni eriti ei jõutud. Kui Chaplin praegu elaks, saaks ta teha filmi «Põlevkivipalavik» sellest, kuidas Eesti õnneotsijad Ameerikas põlevkiviga suurt raha teenima tormasid, kuid kõik lõppes nii nagu alati. Ainult et 65 miljonit eurot oli kogu protsessis vasakule läinud ja Eesti maksumaksja taas vaesem.