MIHKEL MUTT ⟩ Ka juutidel on õigus elule ja oma riigile

Juut palvetab Nutumüüri ääres, mis on ainus allesjäänud osa roomlaste purustatud Teisest Templist, 13. oktoober 2023. Foto: Yuri Cortez / AFP / Scanpix

Iisraeli-Hamasi konfliktis ja selle kajastuses Eesti meedias paneb hämmelduma kaks asjaolu. Üks on globaalne: kuidas kõik vähemuste kaitsjad, olgu vasakliberaalid, ärklejad jne, vaatavad üle või mööda rahvast, kes on kõige tagakiusatum kogu ajaloos – juudid?

Muidugi on läänes alati leidunud ka juutidele kaasa tundjaid ja mitte vähe. Aga tänastel «hoolijatel» jagub kaastunnet homodele ja mustadele, naistele ja lastele, loomadele, loodusele ja üldse kõigele, aga mitte rahvale, keda on pagendatud oma kodumaalt, sealt edasi maalt maale, keda on vaenatud ja tõugatud, mõnitatud ja hävitatud niihästi spontaanselt kui ka programmiliselt.

Teine hämmeldus on kohalik (ehkki sellegi taust on globaalne): kuidas saab olla ühiskonnateadlane, kui ei tunta ajalugu? Nii võib küll luua mudeleid, konstrueerida teooriaid jne, aga mitte analüüsida konkreetset ühiskonda.