Aimar Ventsel ⟩ Rongisõit, see on seiklus! Avarii järel ootamise muljeid

Etnoloog Aimar Ventsel. Foto: Ken Murk

Ikka juhtub, et rongidega midagi juhtub. Eesti rongidega juhtub veel harvemini, aga vahest ikka, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Kui kõik ilusasti ära rääkida, siis istusin ma reedesel päeval Tartus kell 16.20 rongile, et rahulikult Tallinna sõita. Peab ütlema, et iga nädalaga täituvad reedesed Tallinna rongid üha enam ja nüüd on juba nii, et rahvas ei istu enam mitte vahekäigus treppidel, vaid juba seisab teineteise seljas püsti. Tegin kohustusliku Facebooki-postituse rahvas täis kiilutud rongist. Kolleeg kommenteeris, et juba eile oli sama lugu olnud. Et neljapäeval? Tõesti?

Sõitu ei jagunud kauaks. Just oli välja kuulutatud Jõgeva, kui rong seiskus. Natukese aja tagant teatas rongijuht, et rong hilineb. Ma olin ettenägelikult varem tulnud, ent minu kõrval koridoris seisvad ja istuvad tudengineiud hakkasid sumisema. Vastasvahes istuv lapilistes noorsõdur luges häirimatult raamatut, mis välimuse järgi pärines 1930ndatest. Kõlaritest kõlas veel kord teade, et rong hilineb. Siis käis ringi natukene ähmis kontrolör ja teatas, et ees on rööbastel kaubarong, mis on «katki läinud». Ühel hetkel rong hakkas tuldud teed mööda tagasi sõitma, et varsti peatuda tundmatus jaamas. Läbi pimeduse paistis puust hoone, pilt akna taga meenutas peisaaži Sherlock Holmesi loost.