Hille Tänavsuu: jäine vastasseis Toompea ja all-linna vahel

Hille Tänavsuu Foto: Toomas Huik

Toompea ja all-linna ammune jäine vastasseis võtab kohati lausa koomilisi jooni. Kui üks teeb vea, siis teine parastab. Kui üks tahab midagi väga head teha, siis teine püüab teda üle trumbata.

Seitse aastat peaministri ametikohal püsinud Andrus Ansip ja veidi kauem, küll poolteiseaastase vaheajaga, pealinnas trooninud Edgar Savisaar väidetavalt omavahel ei suhtle. Ansip on välistanud igasuguse poliitilise koostöö Savisaare ja tema Keskerakonnaga.

Seetõttu läks lörri Tallinna päevaks väljamõeldud rituaal – peaminister tuleb Toompealt alla ja koputab Lühikese jala väravale, misjärel linnapea selle lahkelt avab ja valitsusjuhti palavalt tervitab. Mäletatavasti tegid eelmised peaministrid Siim Kallas ja Juhan Parts mängu kaasa. Ansip aga keeldus komejanti mängimast, Savisaarega kätlemast.

See oli muidugi tühiasi, mis mingit jama kaasa ei toonud. Lihtsalt pseudoajalooline rituaal ei kujunenud nii kauniks traditsiooniks, nagu selle väljamõtlejad eeldasid.

Hoopis hullem on lugu vastasseisuga eluvaldkondades, mis inimesi puudutavad. Võtame näiteks segadused maksudega. Napilt poolteist-kaks aastat kehtisid pealinnas paadi- ja müügimaks, mis erilist tulu ei toonud ja seadusvastaseks kuulutati. Aga mitte keegi ei maksa tarbijale tema tasutud osa tagasi ja hinnad ka ei lange.

Kui Tallinn ähvardas maamaksu tõsta, võttis riigikogu vastu seaduse, et järgmisest aastast kaob koduomanikelt maamaks üle riigi kogunisti – tiheasustusega paikades kuni 1500 m² ja hajaasustusega kohtades kahe hektari pealt. Kohe tegi pealinn vastukäigu, kaotas kodualuse maa maksu juba sel aastal, sundides selleks tuhandeid koduomanikke avaldusi kirjutama. Nii nõudvat seadus, mille muidugi (rumal) riigivõim on kunagi teinud. Et teistel maamaks tõuseb, sellest ei räägi enam keegi.

Järgmine oopus – vene koolide osaline üleminek eesti keelele. Mitte keegi ei tea Euroopas ja vist maailmaski teist riiki, kus rahvusvähemus saaks tasuta keskhariduse oma emakeeles. Siiani oli teiseks riigiks Läti, aga ka seal on alustatud üleminekut riigikeelsele õppele. Eesti vene koolid on aastaid tublisti ettevalmistusi teinud ja enamasti üleminekuks valmis. Aga näe, Tallinnale ja Keskerakonnale see ei sobi. Linn, kelle eestkõnelejaks on abilinnapea Mihhail Kõlvart, kaebab valitsuse koguni kohtusse ning hakkab looma vene erakooli, kel on õigus ise õppekeel valida.

Päris naljakas oli õpetajate streigi ajal kuulda, et toetusavalduse korraldab ka Tallinn. Seega, kui keegi soovib astuda ükskõik mis ajendil Toompea vastu, siis leiab ta all-linnast kohemaid kindlat tuge. Kui Ansip keksis, et aprillist tõstetakse riiklikku pensioni 4,4 protsenti, siis kilkas Savisaar, et tema tõstab linna pensionäride toetust 66 protsenti.

Viimastel nädalatel käib kisa Savisaare uitmõtte – Tallinna tasuta ühistranspordi – ümber. Selleks korraldas linnavalitsus üsna mõttetu ja kalli küsitluse, mille tulemus oli ette teada. Nüüd teame ka seda, miks see korraldati. ERRi reporteri Anne Raiste sellelaadsele küsimusele vastas Savisaar järjekordse vastandamisega: aga milleks korraldati üleriigiline kampaania «Euro hinda ei tõsta», mis läks maksma neli korda rohkem? Pealegi linnavalitsus rääkis tõtt, aga riigi kampaania valetas.

Tõe huvides tuleb lisada, et eurohinna kampaaniat ei korraldanud valitsus. Eestvedaja oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kaasatud olid paljud asutused ja organisatsioonid, nende seas majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeerium, asja jälgis riigi tarbijakaitseamet.