Juhtkiri: tugeva kooli nimel

Foto: Urmas Nemvalts

Sõnast saab mõnikord meedias tont. Eriti kipub see juhtuma sõnadega, mis tähistavad olulisi reforme – mis on ühelt poolt keerukad, kuid seda lihtsamad sõelapõhjaks tulistada. Sõna hakkab omaette kummitama ja seda kasutatakse halastamatult poliitilise tööriistana, sest ­auditoorium on tihtilugu pealiskaudne – eriti kui selgitustöö nõrgaks jääb.

Ka sõnaga «gümnaasiumireform» on midagi niisugust juhtunud, ehkki selgituste vähesust pole küll praegusel juhul põhjust ette heita. Haridusministeerium on korraldanud maakondlikud arutelud ja lisaks veel muidki ümarlaudu, kus asjaosalised on saanud vaadata otsa tõsiasjadele ning öelda omalt poolt sõna sekka.

Enamik maakondi on andnud koolivõrgu tuleviku kohta kirjalikku tagasisidet ning teemat on üsna põhjalikult analüüsitud ka ajakirjanduses.

Koolisüsteem, mille aluseks on tugev kodulähedane põhikool ning riiklikult planeeritud kutsekoolide ja gümnaasiumide võrk, väärib toetust. Sellest sõltub ju nii keskhariduse ühtlaselt kõrge tase kui ka näiteks õpetajate palgatõus. Just neid asjaolusid tasuks iseäranis rõhutada.

Ometi saadab ümberkorralduste kava ikka kriitikatulv, mis sageli ei põhine muul kui emotsionaalsetel argumentidel. Mõneti võib omavalitsuste vastasseisu (et mitte öelda – vastutöötamist) ju isegi mõista. Hiljuti nentis üks vallajuht, et ta võib ju eelmainitud kohtumisel kaasa noogutada, kuid koduvolikogus ei saa ta kuidagi hääletada gümnaasiumi kaotamise poolt enda omavalitsuses. Eriti valimiste lähenedes. Nii võib kogu reform sattuda suletud ringi.

Tegelikult ollakse ühiskonnas üsna ühel meelel, et rahvastiku vähenedes tuleb gümnaasiumivõrku paratamatult koomale tõmmata. Seda on haridusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise kinnitusel näidanud ka arutelud.

Riigikontroll heitis oma mulluses ülevaates üldhariduskoolide reformimise kavadele ette ebaselgust eesmärkides ja nende saavutamise vahendites.

Nüüd näikse siiski suurem jää murtud olevat, kuid haridusministeerium peaks näitama kindlameelsust mitte asuma ülearu paindlikule positsioonile, vastasel korral on tänu kõikvõimalikele eranditele tulemuseks suuremat sorti segadus.

Nagu paljud teised üleriigilised ümberkorraldused, puudutab ka gümnaasiumireform terviklikku vaadet Eestile, millest paraku paljudes valdkondades jääb vajaka. Ja siit paistavad juba haldusreformi kõrvad, milles veel hullemat tonti nähakse. Aga mis ühel päeval samuti paratamatult käsile tuleb võtta.