Kalle Kirsimäe ⟩ (Teadus)innovatsioon peab olema lõimitud ettevõtlusega

Laboris peituv innovatsioon ei pruugi jõuda lihtsalt ettevõtjateni. Foto: Chaiyan Anuwatmongkolchai / Pixabay

Eestis on vähe ettevõtteid, mis oleksid valmis riskima laboris välja töötatud innovatsiooniga, ütleb akadeemik, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineroloogia professor Kalle Kirsimäe.

Äsjasel Eesti ettevõtlusauhindade jagamisel sedastas ERRile antud intervjuus aasta ettevõtte ja aasta innovaatori tiitli pälvinud Icosagen Cell Factory juht akadeemik Mart Ustav: «Eestis on liiga vähe teaduslikku innovatsiooni, üleüldse innovatsiooni». Karm, aga kurvalt adekvaatne hinnang. Väikeriigina peaks meie majandus üha suunatumalt liikuma paindliku ja teadusmahuka ettevõtluse poole, aga edulood on paraku üksikud.

Innovatsioonil on mitmesugused avaldumisvormid, kuid lihtsalt öeldes on see uut moodi tegemine. Suurtel väljakujunenud majandusturgudel või teadusmaastikul on pea võimatu konkureerida millegi muuga kui uute ja paremate ideedega. Paradoksaalselt ongi teadus oma ürgolemuselt innovatiivne – eesmärgistatud millegi uue teada saamisele ja/või uutmoodi tegemisele. Paraku on ilmne, et teadusmõõdikute tabelites ülespoole rühkiva teadusega ei käi samas tempos Eesti teadusmahuka ettevõtluse arenemine. Lõhe teadustemplite ja ettevõtete vahel ei taha vaatamata püüdlustele kuidagi kahaneda.