MAREK STRANDBERG Eestil on elektriühendusi talumatult vähe (7)

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
Marek Strandberg.
Marek Strandberg. Foto: Kermo Benrot

Lähemat ja kaugemat energeetikaminevikku silmitsedes kordub üks ja sama muster: mida kõike ka teha ei taheta, lõpuks jõutakse ikka tõdemuseni, et ilma põlevkivita me kuidagi hakkama ei saa, kirjutab teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Olgu tegu siis vaba elektrituru ja ühenduskaablite ning gaasitorudega teistesse riikidesse, aga ka tuule- ja päikeseparkidega: kõik arutelud lõppevad sellega, et pruuni kulla kaevajad-põletajad tulevad oma vana etendusega lavale. See on hullem kui patiseis – näib, nagu oleks tavatule 2x2-ruuduga malelauale pandud kaks ratsut. Käia pole kuhugi. Elektrikaablidki on veetud selgelt Eesti elanike huve kahjustavalt: lõuna poole ja seda vaid läbi 1000 MW ühenduse, mis Soome viidud. Selge, et neil juhtudel pumpavad energianäljas Läti ja Leedu hinda pakkudes endale vajaliku voolu puuduse korral läbi Eesti Soomest ja sedavõrd tõuseb elektri hind ka siin.

Taastuvenergeetika konverentsil Tartus tõdes kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar, et omal aja pandi mööda väitega, et elektriühendused teiste riikidega asendavad juhitavat tootmist. Ehk: meil on strateegiad, mis ei kesta väga palju üle kümne aasta (esimene ühenduskaabel Soomega valmis 2007 ja energiabörsiga liituti 2010). Julgeks vastu vaielda: neid ühendusi on hoopis talumatult vähe ning seda eriti Rootsi ja Soome suunal. Rootsi ja Soome suuna asemel on traate tõmmatud lõuna poole.

Tagasi üles