Tõenäoliselt oli Euroopa pealinnades piisavalt neid, kes pidasid ühiskonnategelaste pöördumist kui mitte kohatuks, siis vähemalt utoopiliseks. Kuid võib päris kindel olla, et Venemaa pealinna kõige tähtsamates kabinettides kutsus Euroopa ühiskonnategelaste pöördumine esile parastava naeruhoo: «Tutkit teile Euroopa Liitu.»
Kuigi sõda pole veel kaugeltki läbi ja me ei tea, millega see lõppeb, võib vähemalt vahekokkuvõtte korras lubada endale kerge muige: kes viimasena naerab, naerab paremini. Sest kolmapäeval tuli uudis, et Euroopa Komisjon soovitab alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.
Kremlis ei ole kindlasti enam naerutuju. Aprillis 2022 rääkis Vene kindral lahtise tekstiga, et kontroll Lõuna-Ukraina üle on vajalik selleks, et luua maaühendus Transnistriaga. Seega ei olnud 24. veebruaril alustatud sõja eesmärk ainult Ukraina, vaid ka Moldova. Poolteist aastat hiljem peavad Kremli kabinettide asukad tunnistama, et juhtumas on just see, mida nende sõda pidi ära hoidma.
Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga liitumine oleks Putinile samas suurusjärgus kaotus kui Krimmist ilmajäämine. Ja Putin peab kaotama suurelt.
Enne 2014. aastat püüdsid Euroopa suuremate riikide juhid hoolikalt vältida muljet, et Euroopa Liit on geopoliitiline projekt. Et asi ei ole mingites mõjusfäärides, kuhu suurriigid üritavad väiksemaid riike tõmmata. Paraku näitas kõik see, mis pärast 2014. aasta Ukraina väärikuse revolutsiooni juhtuma hakkas, et Venemaa juhtide jaoks on Euroopa Liit justnimelt geopoliitiline projekt.