JUHTKIRI ⟩ Kremli tähtsates kabinettides ei ole täna naerutuju

Päeva karikatuur 09.11.2023 Foto: Urmas Nemvalts

• 24. veebruaril alustatud sõja eesmärk ei olnud ainult Ukraina, vaid ka Moldova.
• Venemaa juhtide jaoks on Euroopa Liit alati olnud geopoliitiline projekt.
• Kremli kabinettides saadakse aru, et juhtumas on just see, mida nende sõda pidi ära hoidma.

Päev pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse avaldas Postimees Euroopa ühiskonnategelaste pöördumise, milles kutsuti üles andma Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus. See oli aeg, kui Vene väed liikusid kolmest küljest Kiievi peale ja lääneriikide valitsused evakueerisid sealt oma saatkondi.

Tõenäoliselt oli Euroopa pealinnades piisavalt neid, kes pidasid ühiskonnategelaste pöördumist kui mitte kohatuks, siis vähemalt utoopiliseks. Kuid võib päris kindel olla, et Venemaa pealinna kõige tähtsamates kabinettides kutsus Euroopa ühiskonnategelaste pöördumine esile parastava naeruhoo: «Tutkit teile Euroopa Liitu.»

Kuigi sõda pole veel kaugeltki läbi ja me ei tea, millega see lõppeb, võib vähemalt vahekokkuvõtte korras lubada endale kerge muige: kes viimasena naerab, naerab paremini. Sest kolmapäeval tuli uudis, et Euroopa Komisjon soovitab alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga.

Kremlis ei ole kindlasti enam naerutuju. Aprillis 2022 rääkis Vene kindral lahtise tekstiga, et kontroll Lõuna-Ukraina üle on vajalik selleks, et luua maaühendus Transnistriaga. Seega ei olnud 24. veebruaril alustatud sõja eesmärk ainult Ukraina, vaid ka Moldova. Poolteist aastat hiljem peavad Kremli kabinettide asukad tunnistama, et juhtumas on just see, mida nende sõda pidi ära hoidma.

Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga liitumine oleks Putinile samas suurusjärgus kaotus kui Krimmist ilmajäämine. Ja Putin peab kaotama suurelt.

Enne 2014. aastat püüdsid Euroopa suuremate riikide juhid hoolikalt vältida muljet, et Euroopa Liit on geopoliitiline projekt. Et asi ei ole mingites mõjusfäärides, kuhu suurriigid üritavad väiksemaid riike tõmmata. Paraku näitas kõik see, mis pärast 2014. aasta Ukraina väärikuse revolutsiooni juhtuma hakkas, et Venemaa juhtide jaoks on Euroopa Liit justnimelt geopoliitiline projekt.

Ja kui Euroopas keegi sellest veel aru ei saanud, siis pärast 2022. aasta veebruari pidid ka kõige suuremad geopoliitika peale ninakirtsutajad tunnistama, et pole võimalik mängida malet vastasega, kes arvab, et tegemist on poksimatšiga. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütleski oma viimases aastakõnes, et Euroopa Liidust on saanud «geopoliitiline liit».

Seega on äärmiselt oluline, et Venemaa püüded takistada Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga liitumist läbi kukuksid. Ukraina ja Moldova Euroopa Liiduga liitumine oleks Putinile samas suurusjärgus kaotus kui Krimmist ilmajäämine. Ja Putin peab kaotama suurelt, sest ainult nii võib Venemaast saada normaalne riik.

Muidugi meeldiks paljudele eurooplastele, kui selle kaotuse annaks Putini Venemaale NATO – kui Ukrainast saaks NATO liige ja Euroopa Liit saaks pidada lõputuid liitumisläbirääkimisi, nagu on tehtud Türgiga. Kuid lisaks muudele raskustele tähendaks see vastutuse ameeriklaste peale veeretamist. Lõppude lõpuks on eurooplastel Ukrainat ja Moldovat rohkem vaja. Aga kõige rohkem on Euroopa Liitu vaja ukrainlastele ja moldovlastele.