ENNE JA NÜÜD ⟩ Kuldrannake on jäänud metsa taha

Kuldrannake – Tamme paljand. Foto: Ernst Witoff, 1920ndad, ERM

«Kuldrannake,

mil’ jõuab laev su kaldale!

Küll õhtu päikse paiste käes

sind nagu juba kaugelt näeks»

Nõnda õhkas Tarvastu kandi talumees ja luuletaja Ado Reinvald, vaadates Võrtsjärve läänekaldalt idarannal loojangupäikeses hõõguvat Tamme liivakivipaljandi seina. Reinvaldi hing möllas küll parnassil, aga ta käed pidid talutööd murdma. Ehkki Tamme õhetavpunane liivasein on tänapäevases vaates vastaskaldast ühe lõbusõidu kaugusel, pidi see lüürilisele talumehele kättesaamatult kauge tunduma:

«Oh, siiski raske, vilets järg,