Anastasiya Tido ⟩ Rahvusvahelised struktuurid tapavad inimesi. Otseses mõttes

Protestijad Genfis näitamas oma vastuseisu Iraani saamisele ÜRO inimõiguste nõukogu eesistujaks. Foto: Siavosh Hosseini/ZUMAPRESS.com

Iisraeli süüdistamine on muutunud naeruväärseks, kui arvestada, et Iraanist on saanud ÜRO inimõiguste nõukogu eesistuja, kirjutab ajakirjanik Anastasiya Tido.

Eelmisel neljapäeval sai Iraanist ÜRO inimõiguste nõukogu eesistuja. Paljude jaoks kõlab see halva naljana, kuid tegelikult on see lihtsalt bürokraatlik masinavärk: Iraani kord on saabunud, olgu nii. Ametnikud selgitasid, et selline on piirkondlik rotatsioon «vastavalt ÜRO kehtestatud protseduuridele». Tegelikult pole põhjust üllatunud olla: kui Venemaa on julgeolekunõukogu alaline liige ja võib ka seda juhatada, olles julgeolekusüsteemi peamine hävitaja, siis miks ei võiks Iraan võtta juhtrolli inimõiguste kaitsmisel?

Esimest korda puutusin kokku tõsiasjaga, et ÜRO on rohkem huvitatud eelarvete kulutamisest ja aruannete kirjutamisest kui tegelikust inimelude ja inimõiguste kaitsmisest, 1995. aastal. Tudengina istusin ÜRO depositooriumis, kirjutades uurimistööd veresaunast Rwandas.