AJALUGU ⟩ Suurte järeleandmiste hinnaga sõlmitud Eesti-Läti liiduleping jäigi ainult paberile

Eesti kaitseväe sõjalised õppused 1920ndatel või 1930ndatel. Vasakul sõdurid raskekuulipildujast tulistamas, paremal plahvatus maastikul. Foto: Postimees/Rahvusarhiiv

Kui Eesti põhiseadus oleks lubanud riikidevahelisi lepinguid rahvahääletusele panna ja kui sada aastat tagasi sõlmitud Eesti-Läti kaitseliidu leping oleks rahvahääletusele pandud, siis võib pidada tõenäoliseks, et eesti rahvas oleks selle tagasi lükanud.

Eesti ja Läti sõjaline liiduleping oli ainult üks osa tervest kokkulepete paketist, mis 1. novembril 1923 Tallinnas endises rüütelkonna hoone vapisaalis pidulikult alla kirjutati. Oma kõnedes ei jätnud kummagi poole ametlikud esindajad, Eesti välisminister Friedrich Akel ning Läti välis- ja peaminister Zigfrīds Meierovics mingisugust kahtlust, et just see leping oligi kogu paketi sõlmimise põhjus ja mõte.

Kuid sama vähe kahtlust saab olla selles, et nii Eesti kui ka Läti avaliku arvamuse jaoks olid palju olulisemad samal päeval alla kirjutatud piirileping ja kokkulepe sõjakulude hüvitamiseks. Vähemalt lubab niimoodi arvata see, kuidas kajastas kogu seda sündmust tollane Postimees.