ANALÜÜS ⟩ Kremli uus juhtnöör sunnib sõtta eestlased Venemaal

Venemaa keskvõim on andnud piirkondadele juhise keskenduda Ukraina-vastasesse agressioonisõtta värbamisel sellel korral eraldi rahvusvähemuste ja kultuuriautonoomia esindajatele. Foto: Sergey Pivovarov / REUTERS

Kremli ja Venemaa kaitseministeeriumi kinnitusel jätkavad nad sõda Ukrainas 2024. ja vajadusel ka 2025. aastal. Selleks et pidada intensiivset lahingutegevust ka poole aasta pärast, on vaja värvata sõdureid täna. Viimane juhis näeb ette eraldi töö rahvusvähemustega ning see puudutab ka eestlasi Venemaal, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.

Ukraina vastu agressioonisõda pidaval Venemaal on vaja kahuriliha. 2022. aasta 24. veebruaril alanud lahingutegevus polnud Venemaa planeerijate hinnangul määratud kaua kestma ning toonased väed pidid tagama riigi hõivamise. Ukraina hakkas vastu ning nii venis lahingutegevus sügisesse, kui Moskvale sai selgeks, et kiiresti ei ole suurt hulka värskeid sõdureid võimalik kusagilt võtta. See sundis 2022. aasta septembris korraldama mobilisatsiooni, mida nimetati küll osaliseks, kuid protsess ning ulatus ei kinnitanud seda. Sajad tuhanded lahkusid mobilisatsiooni hirmus Venemaalt ning ühiskonnas tekkis võimudele ebamugav värelus.

Venemaa valmisolek sõdida ka aasta pärast eeldab pidevat sõdurite värbamist. Märgid näitavad, et vabatahtlike osa on vähenenud ning see tingib mobilisatsiooni survet okupeeritud territooriumitel ning haavatamates gruppides. Pildil mobiliseeritute õnnistamine Rostovi oblastis 31. oktoobril 2022. REUTERS Foto: Sergey Pivovarov