Rahu saavutamine Iisraeli-Palestiina konfliktis oli raske juba enne Hamasi 7. oktoobri barbaarset rünnakut ja Iisraeli sõjalist vastulööki. Praegu tundub see peaaegu võimatuna, kuid tuum on selgem kui kunagi varem: lõppkokkuvõttes tähendab see läbirääkimisi turvalise Iisraeli rajamiseks turvalise Palestiina riigi kõrvale.

Olenemata selle tuleviku saavutamise tohutust keerukusest ja probleemidest, peaks korralike inimeste seas olema üks tõde ilmselge: 1400 inimese tapmine ja enam kui 200 inimese pantvangi võtmine, nende seas hulgaliselt tsiviilisikuid, oli sügavalt vale. Hamasi rünnak meenutas keskaegset mongolite rüüsteretke, et tappa ja võtta inimtrofeesid – ainult et seda salvestati reaalajas ja avaldati ühismeedias. Ometi on alates 7. oktoobrist lääne ülikoolide õppejõud, üliõpilased, kunstnikud ja aktivistid avalikult juutidevastast genotsiidiprogrammi kuulutava terroristliku sekti mõrvu eitanud, neile vabandusi otsinud või isegi neid tähistanud. Osa sellest toimub päise päeva ajal, osa humanitaarsuse ja õigluse maski taha varjunult ning osa kodeeritult, kõige tuntumal kujul kui «jõest mereni», mis on külmavärinaid tekitav lause, mis kaudselt kiidab heaks üheksa miljoni iisraellase tapmise või küüditamise.

Tundub veider, et seda peab ütlema: tsiviilisikute, vanurite, koguni imikute tapmine on alati vale. Aga praegu tuleb see välja öelda.