AJALUGU ⟩ Vahetult pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oleks Eesti peaaegu hakanud sõdima Lätiga

Eesti laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas. Foto: Eesti Sõjamuuseum /muis.ee

Eestlased ja lätlased on kaks väikerahvast, kes elavad ühesuguses piirkonnas suurriikide vahel. Võiks arvata, et nad püüavad kõikides olukordades teineteisega koostööd teha. Teisalt on nende vahel tunda naaberrahvaste seas sageli esinevat rahvapärast vastumeelsust. Juba Läti Henriku kroonika annab tunnistust eestlaste ja lätlaste vaenulikest suhetest 13. sajandi alguses.

Eesti Vabadussõja ajal, kui eestlaste sõjalised operatsioonid korduvalt Läti poolele ulatusid, kirjutas üks Eesti sõdur kodustele, et lätlane on nagu koer: kui aitad tal august välja ronida, hammustab ta sind käest.

Veel nõukogude ajal, kui võimaliku vimmapidamise üle oli tõmmatud sotsialistliku vendluse rüü, kirjeldas eesti kirjanik Mati Unt romaanis «Sügisball» Mustamäelt pärit meest, kes oli joomingu käigus Lätti eksinud ja surnuaias ärganud. Naabrid, kes tema lugu kuulasid, imestasid, et vaat kus lugu, lätlased ei andnudki sulle kolki.