PILLE KAISEL ⟩ Aasta koolist geriljakooliks: Metsküla õppetunnid (7)
2. november 2023, 19:00
- Kooli pidamine maapiirkondades ei tohi muutuda vaid õhinapõhiseks kogukonnaprojektiks.
- Kooli sulgemine peaks kooli pidajale olema vähemalt sama tülikaks kui uue kooli avamine.
- Maakooli sulgemisel tuleks arvestada ka otsuse mõju kogukonna elujõule pikas vaates.
Kui kohalik omavalitsus tahab omavolitseda, ei ole Eestis meetmeid ega hoobasid, millega seda takistada. Et vältida maakoolide meelevaldset sulgemist, tuleb need meetmed kehtestada, kirjutab Lääneranna valla Metsküla kooli juht Pille Kaisel.
On väga karm, kui selgub et kooli pidaja ei taha kooli pidada ning annab endast kõik, et kool kaoks. Ükskõik mis hinnaga. Ja kui selgub, et mitte kellelgi, haridusministeeriumil kaasa arvatud, pole hoobasid otsuse tagasipööramiseks, hakkab kõhe. Just sellises olukorras on praegu Metsküla kooli kogukond.
Metsküla kooli õpilaste arv on selges kasvutrendis – järgmisel viiel õppeaastal on lapsi kindlasti üle 30, ja nii palju pole koolis olnud õpilasi alates kooli taasavamisest 1989. aastal.
Kooli pidaja teeb etteheiteid, et vaid kolmandikule õpilastest on Metsküla kool kodule lähim, ning peab seda kooli nõrkuseks. Ometi on pool tänastest õpilastest sellised, kelle pered on Lääneranna valda kolinud just nimelt ja ainult sellepärast, et lapsed saaksid käia koolis Metskülas. Ja ülejäänud pool on ikkagi oma Lääneranna valla lapsed.
Lapsed tunnevad end Metsküla koolis turvaliselt ja väga rahul on ka nende vanemad. Siin on ühtviisi hästi toetatud nii erivajadustega lapsed kui ka võimekamad õpilased – tänu hinneteta koolile saab iga laps areneda rahulikult oma tempos, ilma et peaks kartma eksimise või aeglase toimetamise pärast karistust halva hinde näol.
Kogu kool tegeleb rahvatantsuga, peaaegu kõik lapsed õpivad mingit pilli, on noorkotkad ja kodutütred. Osaletakse rahvusvahelistes projektides, tegeldakse robootikaga, orienteerumas käiakse koos peredega…
Viimase kümne aasta jooksul on õpilased tulnud maakondlikel olümpiaadidel esikolmikusse 62 korda, lisaks veel meeskondlikud auhinnakohad. Alates 2007. aastast on üheksa Metsküla vilistlast lõpetanud gümnaasiumi medaliga. Metsküla kool on äsja pärjatud aasta kooli tiitliga.
Võrreldes teiste valla koolidega pole Metsküla kooli ülalpidamiskulud kuigi suured, valla kuuest ülejäänud koolist olid õpilase kohta odavamad vaid Lihula ja Virtsu. Riigi kuueklassiliste koolide toetusmeetme abil oleks Metsküla kooli pidamine valla jaoks sisuliselt tasuta.
Metsküla koolimaja on väike, hubane ja armas. Kui valla teistes koolides on ruutmeetreid õpilase kohta 35–50, siis Metskülas vaid 12, mis on samas suurusjärgus Lihula kooliga. Erinevate projektidega on viimase kümne aasta jooksul saadud kooli õppetegevuse mitmekesistamiseks 130 000 eurot.
Sellise kooli otsustas volikogu sulgeda.
Sulgemise tagamaad
Kooli sulgemise otsus tehti rutakalt, ilma põhjalikuma analüüsi ja arvutusteta. Otsus on vastuolus Lääneranna valla arengukavaga, Pärnu maakonna arengustrateegiaga, Eesti haridusvaldkonna arengukavaga. Ka Lääneranna valimisliidu valimislubaduseks oli «säilitame 6-klassilised koolid Kõmsil ja Metskülas õpilaste olemasolul» ning sama kinnitati üle peale kohalikke valimisi allkirjastatud koalitsioonileppes.
Veel veebruari alguses kinnitas volikogu esimees kirjalikult, et Metsküla kooli sulgemist ei plaanita, ometi esitas ta ise mõned nädalad hiljem eelnõu, mis nägi ette ka selle kooli sulgemise.
Kooli sulgemise otsus tehti rutakalt, ilma põhjalikuma analüüsi ning arvutusteta. Otsus on vastuolus Lääneranna valla arengukavaga, Pärnu maakonna arengustrateegiaga.
Eelnõust otsuseni läks vaid kolm ja pool nädalat. Selle aja sees ei toimunud kogukondadega mitte ühtegi koosolekut, protsessi ei olnud kaasatud koolide juhid. Kõikide koolide hoolekogud olid eelnõu vastu, põhjendades üksikasjalikult, miks koolivõrgu sellisel moel «korrastamine» on kahjulik vallale tervikuna. Kogukonnad tegid ettepaneku võtta aeg maha ning kutsuda kokku kogukondadeülene ja eksperte kaasav valla hariduskogu, kelle ülesandeks oleks enne otsuse tegemist kõikide võimaluste ja alternatiivide põhjalik analüüs. Ettepaneku poolt andis rahvaalgatuse keskkonnas oma allkirja ligi 300 inimest, kuid koostöökogu jäi loomata.
Riigi tipp-poliitikud palusid omavalitsusel koolivõrku puudutavad otsused edasi lükata, sest arutamisel oli toetusmeede kuueklassiliste koolide rahastamiseks. Lääneranna juhid nentisid, et pelgalt poliitiliste lubaduste pinnalt ei ole võimalik omavalitsuse tööd planeerida, ega muutnud valitud kurssi.
24. märtsil otsustasid 13 volikogu liiget, et Metsküla kool tuleb sulgeda. Volikogu esimees lubas, et «kui tulevad indikatsioonid, et selline toetusmeede päriselt tuleb, on alati võimalik volikogul uus otsus teha».
Kevadel võttis üks Metsküla lapsevanem toimunu kokku nii: «Ettekääne ettekäände otsa, vale vale järel... Niimoodi käibki koolivõrgu korrastamine! Kuuleme aina, kuidas ühegi omavalitsuse juhid ei taha koole kinni panna. Meie valla puhul julgen vastu vaielda. Kõige õõvastavam seda protsessi jälgides on näha just nimelt TAHET! Tahet kogukondi vaigistada ja mitte kaasata, tahet ÄRA teha! Selle tahtejõu kuma peaks Kuulegi paistma!»
Metsküla geriljakooli häälekandjaid
- Metsküla algkooli ainuke infokanal on hetkel Facebookis, kuna kooli koduleht võeti päevapealt ja ette hoiatamata maha.
- Metsküla algkooli hoolekogu analüüs ja põhjendused selle kohta, miks ei tohi Metsküla algkooli sulgeda (märts 2023).
- Kooli vilistlase ning hoolekogu liikme Püü Polma analüüs, mis näitab, et Metsküla kooli sulgemine vallale rahalist võitu ei anna.
- Kogukonna video külakooli tähtsusest (7 min 30 s)
- Kogukonna pöördumine «Elujõulised maakoolid vajavad riiklikku kaitset» (14.03.2023)
- Fotogalerii Metsküla kooli mitmekesisest õppekeskkonnast
- Metsküla kool – aasta kool 2023, video (2 min):
- Metsküla kool – aasta kool 2022 kandidaat, video (2 min)
- Vildakad väited Lääneranna koolivõrgu «korrastamise» eelnõus Metsküla kooli näitel (esitlus, märts 2023)
Septembri esimestel päevadel kustutati Metsküla algkool äriregistrist. Vald lubas haridusministri kohtusse kaevata, kui ta ei tühista Metsküla koolitusluba.
Kooliaasta algas Metskülas 1. septembril nagu ikka, ehkki ametlikult pole kooli olemas. Nn geriljakooli (nimetatud ka sürreaalkooliks ja Schrödingeri kooliks) töös hoidmine on asjaosalistele kurnav ja pole päris kindlasti jätkusuutlik lahendus, kuid ometi ainuvõimalik abinõu probleemi teadvustamiseks.
Määramatu tulevik
Valitsuses heaks kiidetud riigieelarve seaduse eelnõu järgi eraldatakse kuueklassiliste koolide püsimajäämise toetusmeetmeks 2,4 miljonit eurot. Lääneranna valla juhid raiuvad endiselt, et sellist toetusmeedet pole olemas ja kui olekski, siis Metskülale sellest kasu poleks. Kahele erivajadustega õpilasele (tõhustatud tugi) vald tugiisikuid ei võimalda, kuna lapsed «ei täida koolikohustust».
Vallavanem saab (väidetavalt) aru, et Metsküla kooli on lastevanematele südamelähedane, kuid lisab: «Aga südamelähedast kooli ei ole meil võimekust ega vältimatut vajadust pidada.» (Lääne Elu 30.09) Ei ole võimekust pidada kooli valla omapanusega null eurot? Musta huumorina on vallal samal ajal «vältimatu vajadus» renoveerida Lihula mõisa viinaait 275 000 euro eest.
Geriljakooli töös hoidmine on asjaosalistele kurnav ja pole päris kindlasti jätkusuutlik lahendus, kuid ometi ainuvõimalik abinõu probleemi teadvustamiseks.
Valla survel on kogukond viimases hädas valmis asutama alates uuest õppeaastast erakooli, ehkki ei pea seda ei õigeks ega õiglaseks. Õige pole see seetõttu, et maapiirkondades, kus inimesi niigi hõredalt, on kooli pidamise kohustus kogukonnale erakordselt suur väljakutse ning sõltub suuresti üksiku(te) entusiasti(de) olemasolust ja pole seega kuigi jätkusuutlik.
On ebaõiglane, et Lääneranna valla panus Matsalu lahe lõunakalda piirkonda on null eurot (kevadel suleti kõigepealt raamatukogu, seejärel kool). Metsküla kogukonna liikmed on ausad maksumaksjad ning kohaliku elu aktiivsed edendajad. Tunneme, et meie tegusat kogukonda koheldakse ebavõrdselt.
Kahtlemata on haridus riigi tulevikku silmas pidades üks võtmeküsimusi (nagu maaelu säilimine üldse) ja kooli pidamine ei tohi ainuüksi sellepärast olla vaid õhinapõhine üksikutest inimestest sõltuv projekt.
Metsküla kogukond ootab ringkonnakohtu vastust oma esialgse õiguskaitse määruskaebusele alates 1. augustist.
Meetmeid maakoolide kaitseks
- Tekitada olukord, kus kohalik omavalitsus oleks ise huvitatud kooli pidamisest. Sammuke selles suunas on juba astutud 6-klassiliste koolide toetusmeetme ellukutsumisega. Veel parem, kui sellele lisanduks vähemalt maakoolide koolipõhine rahastus.
- Kooli sulgemine tuleks teha koolipidajale vähemalt sama tülikaks kui uue kooli avamine. Koolipidajal tuleks enne otsustamist veenvalt ja sisuliselt tõestada, et kooli pidamine pole mingil juhul enam võimalik ja sulgemine on ainuvõimalik tee.
- Maakooli sulgemise otsuse menetlemine peaks toimuma volikogus vähemalt kolmel lugemisel. Ajavahemik eelnõu esitamisest otsuse kinnitamiseni ei tohiks olla lühem kui üks aasta.
- Maakooli sulgemist kavandades tuleks analüüsida mitte ainult hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse küsimusi, vaid ka regionaalpoliitilisi aspekte ning mõju kogukonna elujõulisusele pikemas perspektiivis. Maakooli sulgemise otsus ei tohi jõustuda enne, kui see on heaks kiidetud nii regionaal- kui ka haridusministri poolt.
- Silla loomine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse vahel, mis võimaldaks erandjuhtudel anda munitsipaalkool erakätesse ja vastupidi lihtsustatud korras. Maal paiknevate erakoolide loomise ja rahastamise põhimõtted peaksid olema praegusega võrreldes oluliselt paindlikumad.
- Riigistada maakoolid.