IMBI PAJU ⟩ Ükskõiksus tapab ja tühistab seda, mis on säilitamist väärt

Tartu sanatooriumi park, kus asub Aino ja Oskar Kallase maja. Foto: Kristjan Teedema

Selle aasta oktoobris möödus meie riigi ja rahvuse identiteedi ühe alusepanija Oskar Kallase sünnist 155 aastat ja möödunud augustis tema soomlannast abikaasa, kirjaniku ja estofiili Aino Kallase sünnist 145 aastat. Ometi ei voola  nende lugu iseenesestmõistetavusega meie vereringes, sest kultuuriline ükskõiksus, postkoloniaalne taak, näitab oma nägu, kirjutab kirjanik Imbi Paju.

Oskar Kallas õppis Helsingi ülikoolis ja temast sai esimene eesti rahvaluule doktor. Eestlaste pärimuslood, laulud, mida ta oli Eestis ringi liikudes kogunud, olid nüüd ülendatud akadeemilisse maailma. Tema nimega on lahutamatult seotud Eesti Rahva Muuseumi loomine koos kultuuriajaloolise arhiivi ja raamatukoguga, mis oli tollal iseenesest suursaavutus.

Oskar Kallas on meenutanud, et «muuseumi algus oli minu voodi all». «Nõnda täis oli ta kodu paberivirnu, raamatuid ja käsikirju,» kirjutas 1928. aastal Päevalehes Kallase 60. sünnipäeva puhul tema kolleeg, folklorist ja usuteadlane Oskar Loorits, lisades, et samuti oli ta kodu täis noori, keda ta püüdis aidata küll raha, küll töö­stipendiumitega.