ENNE JA NÜÜD ⟩ Kuremäe tamme närvutasid palverändurid

Kuremäe kloostri tamm 1930. aastatel. Foto: Osvald Lepp, Sa Virumaa Muuseumid

Kohaliku pärimuse järgi on Kuremäel kunagi olnud hiis. Ka arheoloogid on siin tuvastanud suure 12.–13. sajandi matmispaiga vadjalaste haudadega. Muinasajal olidki hiied sageli ühtaegu ka matmispaigad.

Praegu on muistsest hiiesalust järel ohvriallikas ja püha tamme kuivanud tüvi. Vasknarva Prohvet Eelija skeeta kroonika järgi leidsid talupojad 16. sajandil just selle tamme alt jumalaema ikooni, mida usureliikviana hoitakse Kuremäe kloostris tänaseni. Pühtitsa Jumalaema Uinumise naisklooster rajati aastal 1891. Kloostrit külastavad õigeusklikud palverändurid hakkasid käima ka allikal ja tamme juures. Allikavett veetakse siit praegugi koju suurte plaskudega, sest see pidavat aitama kõikvõimalike tervisehädade vastu.

Ka püha tamme koort lõigati tervise parandamiseks latakatena kaasa. Nähtavasti ei pidanud tamme tervis nii hoogsale raspeldamisele vastu. Kui puu ümbermõõduks on 1930. aastal mõõdetud 4 m ja 30 cm, siis aastatuhande vahetusel oli see vaid 4 m ja 17 cm.