MART KULDKEPP ⟩ Vandenõuteoreetikutest ja poolkõvast survest Venemaale

Vandenõuteooria näiteks võib olla Venemaal leviv jutt, et Dagestanis lennuväljal toimunud rahutused on organiseerinud CIA. Foto: AP

Inimesi, kes usuvad, et erinevad halvad sündmused on omavahel eesmärgipäraselt seotud, nimetatakse üldiselt vandenõuteoreetikuteks. Päriselus on olukord tavaliselt keerulisem: kriisid võivad üksteist põhjustada ja võimendada ka ilma mingi vandenõuta, puhtalt doominoefekti toel, kirjutab University College Londoni professor Mart Kuldkepp.

Sellele protsessile kaasaaitamiseks pole samuti vaja erilisi salasepitsusi, vaid piisab tühipaljastest tegematajätmistest; olgu need siis peataoleku, valearvestuste, piisava tahte puudumise, või parasjagu mujale keskendunud tähelepanu tõttu. Eriti rahvusvahelises poliitikas on tegematajätmises süüdi jääda lihtne, selle eest hiljem kedagi poliitilisele vastutusele võtta aga raske, sest esiteks nõuaks see ilma selge vastuseta hüpoteetiliste ja kontrafaktuaalsete küsimuste esitamist, teiseks selguvad astumata jäänud sammude tagajärjed tihti alles aastate möödudes.

Venemaa ja paljude teistegi riikide ja huvigruppide propaganda ja ohvrinarratiivide raudvaraks on pikalt olnud lääneriikide süüdistamine kõikvõimalikus agressioonis, samal ajal kui vaikitakse omaenda üldjuhul palju suurematest pattudest. Demokraatlikule maailmale iseloomulik sõnavabadus lubab niisugustel jutupunktidel isegi läänes võrdlemisi laialt levida ning üldjuhul jäävad neid uskuma ka nende levitajad ise. Ent siiski on väited, et CIA olevat Dagestani pogrommi taga, et lääneriigid ei luba Ukrainal rahu sõlmida, või et NATO laienemine on Venemaale julgeolekuoht, puhas lausvale ja jällegi tüüpiline vandenõuteoreetiku jutt.