MAREK STRANDBERG ⟩ Kliimaämbrid kolisevad juba veerand sajandit

Jaapanis Hokkaido lähedal elavad ahvid, kes naudivad kuumaveeallikaid. Tore, kui nad Kyoto lepingu järel saavad jätkuvalt nautida lumesadu. Foto: Ahmed abu Ganem / SWNS

Detsembrikuus, nimelt 11. detsembril, möödub 26 aastat sellest, kui Eesti kirjutas alla Kyoto protokollile. Mis on vahepeal juhtunud meil ja maailmas, sellest annab ülevaate Postimehe teadus- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Tegemist on rahvusvahelise kokkuleppega, kus ühtekokku olid toona 192 riigi allkirjad. Sellega oli maailma arengusuuna muutuses kokku lepitud. Protokoll jõustus alles 2005. aastal. Kõik need kaheksa aastat nägid fossiilkütuste maailma vägevad vaeva sellega, et selgitada, et kliimamuutused polevat ikka piisavalt tõestatud: Maa kliima olevatki kogu aeg muutuses ning sinna ei saavatki midagi parata.

Mart Siimani valitsusest alates, kelle ajal Kyoto protokoll allkirjastati, on vanameelsete naftanohikute asemel ühiskonda juurde tulnud suur hulk uusi ja noori ettevõtjaid ja ametnikke, kel õliplekkidega rätsepakuued seljas.