TÕNIS SAARTS ⟩ Kas Eesti maksupoliitkat võib tabada revolutsioon?

Riik ei saa avalike teenuseid osutada rohkem, kui ettevõtlus maksudega eelarvesse panustab. Kuid küsimus on ka, mida riik selle rahaga täpselt teeb. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Seda pealkirja nähes küsib lugeja imestunult: «Kuidas nii? Revolutsioonilised muutused on juba käima lükatud – rahvale teeb tõsist tuska plaanitav automaks, peagi tõstetakse käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu», küsib Tallinna Ülikooli poliitikateadlane Tõnis Saarts.

Ometi võiks vastu küsida, et kas tõesti on vahepeal muudetud ka Eesti maksupoliitika põhialuseid? Ehk, siis, kas on toimunud nihe ka selles osas, et tarbimise ja töötamise asemel on hakatud meil enam maksustama vara ja omandit (nt. kinnisvara ja maad) ning ettevõtete puhul kapitali? Kas on loobutud maksusüsteemi regressiivsuse põhimõttest, ehk siis sellest, et vähem jõukamad maksavad praegu reaalselt palju suurema osa oma sissetulekust maksudeks kui jõukad? Pole nagu märganud....

Kuid kas need muutused võiksid siiski lähiajal toimuda? Alljärgnevas arvamusloos ma väidangi, et puhtalt poliitilist loogikat silmas pidades on seesugune põhimõtteline paradigmanihe Eesti maksupoliitikas lähiajal vägagi ebatõenäoline. Meie erakonnad on valmis pigem senist avalike teenuste taset kärpima, kui hakkama ringi tegema tänase maksusüsteemi põhialuseid.