AIMAR VENTSEL ⟩ Ukraina sõda on käivitanud Kasahstanis doominoefekti

Kasahstani lipp. Foto: PAVEL MIKHEYEV

Viimase kümne aasta suurim muudatus on olnud Kasahstani kasahhiseerumine. Kasahhi keel teeb kindlalt võidukäiku, seda kuuleb ja näeb rohkem igal pool, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Kasahstan on pindalalt kõige suurem Kesk-Aasia riik ja sisemajanduse kogutoodangult sama suur kui ülejäänud neli Kesk-Aasia riiki ja Afganistan kokku. Tegemist on dünaamiliselt areneva ja pidevas muutuses riigiga, mille ühiskonna mitmekesisust Eestis väga harva mõistetakse. Kasahstan on väga mitmekülgne riik väga mitmekihilise ühiskonnaga. Kõik Kasahstani regioonid – Põhja-, Lõuna-, Ida-, Lääne- ja Kesk-Kasahstan on eriilmelised, lisaks elab Kasahstanis umbes 200 etnilist rühma (esindatud on kõik endise Nõukogude Liidu rahvad) ja ühe linna piires võib näha nii mošeesid, õigeusu, katoliku kui ka protestandi kirikuid.

Kuigi kasahhid on elanikkonnast enamuses, on venelased suuruselt teine rahvusrühm, millele lisanduvad veel venekeelsed ukrainlased ja volgasakslased. Seda, kui olematud on eestlaste teadmised Kasahstanist, oli näha 2022. aasta jaanuaris, kui kuu alguses toimusid Kasahstanis protestid, mäss ja pogrommid, sündmus, mida kasahhid ise nimetavad қаңтар ehk lihtsalt «jaanuar». Siis ilmus igat sorti meedias nii vildakaid arvamusi, et vahel ei ajanud isegi naerma.