Alustuseks teen kohe ühe asja selgeks – mul ei ole mitte kõige vähimatki martide ja kadride vastu. Tõesti ei ole. Seda enam, et Mardi ja Kadri nime kannavad mõned mu lemmikinimesed. Aga see ei ole siinkohal tähtis. Tähtis on see, et mardi ja kadri jooksmist on nüüd mõnda aega populariseeritud, ja mu meelest on see väga õige ja oluline. Just omakultuuri seisukohast.
ENE KALLAS ⟩ Nalja nabani ehk halloween kadride-martide manu! (8)
Olles ise tuline eesti keele ja kultuuri fänn, ei saa ma neid kombeid mitte kuidagi alaväärtustada ega tohigi. Inimene tehku, mis ta teeb, aga vastuollu omaenese mina ja mõtetega minna ei ole kuigi jätkusuutlik. Lõpuks sööb see sind ennast.
Teiseks aga meeldib mulle tohutult kõikide pühakute õhtu kombestik. Jah, see on võõras, see on teistsugune, see ei ole kindlasti seotud ühegi põhjamaise traditsiooniga. Aga see on lõbus! See on elu triumf surma üle niimoodi, et surm seatakse esiplaanile. Üks tark mees või naine ütles kunagi, et kõige tähtsam sündmus iga inimese elus on surm. Miks ta seda ütles, ja mis kontekstis, jäägu see siiapaika. Surmast ei ole veel teadaolevalt ükski elusolend veel pääsenud. Ulmekirjandus muidugi tegeleb juba ammu teadvuse ülekandmisega tehisintellekti või siis laseb ehitada androide, millel ei ole teadvust, ja inimene saab siis kindlal viisil oma teadvuse sinna üle kanda, teatud tingimustel.