Asjaolude võimalikult kiire väljaselgitamine ei ole mitte üksnes patsientide, vaid ka Tallinna kiirabi huvides. Tõenäoliselt teeb enamik nende töötajaid oma väga rasket tööd südamega ja eetiliselt. Kuid ennekuulmatud kuritarvitused heidavad paratamatult varju neile kõigile.
Andmekaitse inspektsioonil on nüüd suurepärane võimalus näidata oma suutlikkust. Aeg-ajalt on ette tulnud rohkem või vähem kummalisi menetlusi: kord ronis inspektsiooni töötaja prügikonteinerisse ja leidis sealt dokumente, mis oleksid pidanud käima läbi paberihundi; teine kord alustati ühe ettevõtte suhtes menetlust, sest kontoris olid kapi otsas pappkarbis grafomaani kirjad, kusjuures seesama grafomaan kaebas inspektsioonile ettevõtte peale põhjendusega, et toimub «tema isikuandmete ebaseaduslik käitlemine».
Praegune juhtum on oluline ja oma räiguses isegi uskumatu. Meist igaühel võib ette tulla hetk, kus oleme saanud terviserikke ning lamame abitult ja oleme hiljem tänulikud, kui meedikud meid elule toibutavad. Vaevalt et kellelegi meeldib, kui teda jäädvustatakse abitus seisukorras. Meie põhiseaduse paragrahv 18 ütleb, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda. Loomulikult – ja eeskätt – kehtib see ka nende teenistuste kohta, kes näevad meid ebaväärikas seisus.
Ka avalikus ruumis pole üldsusel õigust näha kellegi kannatusi või surma. Me ei ela enam keskajas, kus rahvas kogunes kokku vaatama avalikke hukkamisi.
Kiirabibrigaadid on need, kes näevad kõike ja kogevad kõike, enamasti tegutsevad nad kiiresti ja professionaalselt. Kui lamava inimese ümber toimub vilgas askeldamine, ei pruugi ka ahastuses sugulased märgata, kui üks brigaadi liikmetest teeb toimuvast mobiiliga pilte. Selline käitumine ei tuleks õigupoolest kellelegi pähegi, nagu seegi, et pildid riputatakse seejärel sotsiaalmeedia gruppi, kus neid kommenteeritakse. Seda enam, et nii on käitunud inimesed, kes peaks meid hädaolukorras igas mõttes kaitsma.