AJALUGU ⟩ 80 aastat Peipsi-taguste eesti asunduste sundevakueerimisest

Adeele Narõškin lehitseb ema vana fotoalbumit. Foto: Kärri Toomeos-Orglaan

Eestis mälestatakse igal aastal märtsi- ja juuniküüditamise ohvreid. Üsna napilt on tähelepanu jagunud aga Peipsi-taguste asunduste eestlaste sundevakueerimisele, millest tänavu sügisel möödub 80 aastat.

Eestlaste väljarändamine hoogustus 19. sajandi teisel poolel, kui talude päriseks ostmise hoos selgus, et see pole kõigil võimalik – ei jagunud ei maad ega raha. Hoolimata aurujõu tõugatud tööstuse ja linnade kiirest kasvust ei kibelenud Eesti maarahvas linnadesse tehasetöölise leiba teenima, vaid unistas oma isiklikust talust.

Nii rändasidki kümned tuhanded eestlased Venemaa avarustesse, nii Siberisse, Krimmi kui ka Kaukaasiasse, osalt ajaleheartiklitest ja -kuulutustest, osalt ebakindlatest kuulujuttudest, osalt karismaatilistest eestvedajatest aetuna.