AIMAR ALTOSAAR ⟩ Eestis toimuvad heaoluriikidega samad rahvastikuarengud

Eesti rahvastikuarengu riiklik mõõdik on lõpetatud sündimuskordaja, millele riiklikus strateegias «Eesti 2035» seatud eesmärk on väiksem, kui rahvastikutaasteks vajalik. Foto: Margus Ansu

Rahvastiku vananemist ja kahanemist võib vaadata loomuliku protsessina ja koguni eduloona, kuid see võib tunduda ka hirmutavana.

Rahvastikustatistik Ene-Margit Tiit ei arva, et inimeste hulga üleilmne kahanemine oleks suur mure, mis põhjustaks inimühiskonna taandarengut. «Areng ei tähenda alati kasvu ja suurenemist, kuigi majanduses valitseb selline mõtteviis. Tänapäevase tehnika arengu seostamine inimkonna kiire kasvuga pole tõestatav, pigem on need paralleelselt toimuvad protsessid,» leiab ta.

Tiidu hinnangul pole seni suur osa lapsi Maal sündinud sellepärast, et nende vanemad kindlasti soovisid järjekordset last, vaid sellepärast, et nad ei osanud lapse sündi ära hoida. Ta toob aga välja, et palju lapsi sünnib Sahara-tagustes Aafrika riikides, kus pereplaneerimise meetodeid kasutab alla kolmandiku elanikest, tütarlaste kooliaeg on lühike ning naiste võimaluste ja valikute ring ahtake.