ENNE JA NÜÜD ⟩ Verevi järv enne ja pärast hiilgeaegu

1917. aastal tehtud fotol on Verevi rannal robustsed supelmajakesed, randa ääristav männik on alles nooruke. Foto: tundmatu autori postkaart/ERM

Üheksateistkümnenda sajandi lõpul elas praeguse Elva linna alal vaid üksikuid peresid. See paik ei sobinud põllumaaks, liivasel pinnasel kasvasid männikud, mida ilmestasid mõned järved ja jõgi.

Nõukogude okupatsiooni ajal sai metsa- ja järverikkast Elvast Moskva ja Leningradi juutide suvituslinn. Palavatel suvepäevadel on küll Verevi rand praegugi täis Tartust pagenud suplejaid, kuid pärast Eesti taasiseseisvumist ei ole Elva suutnud kuurordina endiste aegade hiilgust taastada.