James Sherr ⟩ Putini Gaza rinne

Iisraeli tankid sisenemas 26. oktoobril Gaza sektorisse. Foto: -/AFP

Ukraina sõda on muutnud Moskva suhtumist Iisraeli, seda tuleb praeguses sõjas Hamasiga arvestada, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur James Sherr.

Venelased on juba ammu mõistnud, et sõja võitmiseks tuleb vastase jõude ekspluateerida sama osavalt kuienda omi. Nagu näitab Gazas toimuv, võivad need jõud olla kaugel sellest sõjast, mida üritatakse võita. 6. oktoobril Iisraeli vastu suunatud rünnak Hamasilt ja Islamidžihaadilt on juhtinud ülemaailmset tähelepanu kõrvale Venemaa sõjalt Ukraina vastu. Kuid see ei ole muutnud Venemaa otsust lammutada see riik ja halvata tema nii-öelda sponsoreid «kollektiivses läänes».

13. oktoobril Kõrgõzstani pealinnas Biškekis väitis Venemaa president Vladimir Putin, et «keegi ei kahtlusta [Venemaad] mängimises» Gazas toimuva konfliktiga seoses tema tugevate ja heade suhete tõttu iga osapoolega. Kuid ajalugu ei toeta seda kinnitust. Isegi nõukogude ajal, kui Moskva võttis ette ideoloogilise rünnaku «USA imperialismi» ja «Iisraeli agressiooni» vastu, püüdis ta luua sünergiaid piirkonna endeemiliste vastuolude ja konfliktide vahel. Putini ajal on Venemaa teinud «pragmaatiliselt» koostööd iga riigi ja selle hullemate vaenlastega. Ta on «mänginud» etteplaneeritult ja sihilikult, süvendades samal ajal suhteid Iraani, Saudi Araabia, Hamasi ja Iisraeliga.