JUHTKIRI Verine gaas (11)

Postimees
Copy
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Neljapäeval algab Brüsselis järjekordne Euroopa Ülemkogu, mis muude küsimuste seas arutab agressiooniohvri Ukraina jätkuvat toetamist. Tuletame meelde, et Euroopa Ülemkogul kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu liikmesriikide juhid, et leppida kokku liidu poliitilistes eesmärkides. Seega võib seal teiste valitsusjuhtide seas näha liikumas ka Ungari peaministrit Viktor Orbánit.

Orbán on kujunenud väga suureks probleemiks, kuna ta on andnud mõista, et võib blokeerida nii uusi Ukraina abisaadetisi kui Venemaa-vastaseid sanktsioone. Pole ime, kuna oktoobri keskel kohtus mees Pekingis Vladimir Putiniga, surudes kätt Hiina RV punalippude ees.

Kas hea või kurjaga tuleb Orbánile selgeks teha praegune geopoliitiline olukord. On kujunemas agressiivne blokk, mis soovib «imperialistliku USA juhitava unipolaarse maailmakorra muutmist». Tõlgime: see tähendaks maailmakorda, kus maksab jõud ning mitte õigus; tugevam naaber võib orjastada nõrgema ja tõenäoliselt lõppeks Teise maailmasõja lõpust siiani kestev globaalne Pax Americana (Ameerika rahu) nii mandritel kui eeskätt maailmameredel.

Sellist «head uut ilma» sooviva bloki juhtgrupi moodustavad Venemaa ja Hiina Rahvavabariik, samuti Iraan. Vähemtähtsad tegelased selles blokis on Põhja-Korea, Valgevene, Venezuela ja Eritrea. Nimekiri ei pruugi olla lõplik, selle pikkus sõltub demokraatliku maailma otsustavusest.

Lääneriikide avalik arvamus ja mitte üksnes juhid peavad mõistma, et vaatamata hübriidvormile oleme sõjas, mille eesmärk on mitte midagi vähemat kui uue globaalse korra kehtestamine. Eestlased on sarnast korda kogenud alates 1940. aastast ning ukrainlased kogevad selle kehtestamise verist katset praegu. Baltimaad olid toona üksi; demokraatlik maailm ei tohi praegu jätta Ukrainat üksi ning peab teda toetama, kuni kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territoorium on vabastatud.

Härra Orbán, kas teil on meelest läinud ungarlaste tapmine 1956. aastal?

Demokraatlikel riikidel tuleb nõrkusest üle saada ja vaja on näidata jõudu. Nagu Teises maailmasõjas, tuleb käivitada Ameerika «demokraatia arsenal» ja saata ukrainlastele kõike, mida nad vajavad. Ka Euroopa Liit peab kaitsetööstuse käima saama. Kujutame ette kõige halvemat stsenaariumit: Trump on saanud taas presidendiks ja viib USA NATOst välja; Ukraina on verest tühjaks jooksnud ning kaotanud neljandiku territooriumist. Sellisel juhul oleme jõudnud uue 1940. aasta lävele, sest Iraan, Venemaa ega Hiina enam ei peatu. Järgnevad katsed hävitada Iisraeli riiki, Taiwani (Hiina Vabariiki), Eesti riiki.

Härra Orbán, kas teil on meelest läinud ungarlaste tapmine 1956. aastal? Praegu on õige hetk valida pool, et midagi sellist enam kunagi ei korduks. Kas Venemaa gaas on seda väärt, et unustada ülestõusus hukkunud enam kui 2500 ungarlast ja peale selle mahasurumist hukatud peaminister Imre Nagy?

Kui aga gaas peaks olema paksem kui veri, siis peab Euroopa Liit astuma pretsedenditu sammu ja peatama Ungari otsustusõiguse ühenduse institutsioonides ning rahakraanid samuti kinni keerama. Loodetavasti teeb Euroopa Ülemkogu selle Viktor Orbánile üheselt selgeks. Eesti moraalne positsioon on teatavasti kahjuks nõrk.

Tagasi üles