MAARJA VAINO ⟩ Ootamatult võivad meist kõigist saada «head inimesed»

Eesti iseseisvusliikumine algas keskkonnaliikumisest fosforiidikaevanduste vastu 1987. aastal, millega koos pääses aasta jooksul valla sõnavabadus. Foto: Henn Soodla

Mis võiks hakata juhtuma pärast vaenukõne vastuvõtmist nii ühiskonnaga tervikuna kui iga üksiku inimesega, sellest kirjutab kolumnist Maarja Vaino.

Sotsiaalmeedia kasutajate hulgas kogub pahameelt süvenev trend võtta maha postitusi, mis rikuvad «kogukonna reegleid». Hiljuti kirjeldas Facebookis ja Instagramis toimuvat siinsamas Postimehe veergudel põhjalikumalt Priit Pullerits artiklis «​Miks Facebook kasutajatele hambaid näitab?»

Seda, mis praegu toimub sotsiaalmeedias, võiks kasutada n-ö mudelnäitena sellele, mis hakkab ühiskonnas toimuma pärast vaenukõne seaduse vastuvõtmist. Kuna kavandatav seadus on ebamäärase sõnastusega ja laia tõlgendamisruumiga, on olukord umbes samasugune nagu Facebooki tsensuuriga, mis peab «kogukonna reeglite» rikkumiseks näiteks klaverikontserdi kuulutust või sünnipäevaõnnitlusi.