Juhtkiri ⟩ Facebooki tehisintellekt mõistab arusaamatute reeglite põhjal õigust

Päeva karikatuur, 23. oktoober. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Postitused kaovad segastel asjaoludel.

Viimasel paaril nädalal on Facebookist üle käinud nagu omamoodi viirus. Palju inimesi on saanud teate, et mõni nende postitus on kustutatud, sest see ei vastanud Facebooki reeglitele.

Sotsiaalvõrgustik teatab näiteks, et ei luba hankida «meeldivaks märkimisi, jälgimisi, jagamisi või videovaatamisi eksitaval viisil». Sellele lisandub hoiatus, et kui reegleid korduvalt rikkuda, on karistus juba karmim. Facebooki reeglid on segasevõitu, ettevõtte endaga ühendust saada pole võimalik.

Ühel nädalavahetusel tabas sama häda järjepanu mitut riigikogu liiget, mis tekitas sotsiaalmeedias juba kerget vahtu. Kas on kehtestatud tsensuur? Kas keegi kaebas?

Keskustelusse sekkusid erinevate erakondade esindajad, kes märkisid, et neilgi on mõni postitus kadunud. Kas nüüd tõesti käiakse juba Facebookis oma poliitiliste vastaste postituste peale ettekandeid tegemas?

Tegelikult tõenäoliselt pigem keegi ei kaevanud, vaid tehisintellektil põhinev süsteem kammib järjepanu postitusi läbi. Facebook kasutab tehisintellekti modereerimisel juba ligemale kolm aastat.

Mõnikord jääb postitus tehisintellektile vahele juba ülespanemisel ja see kustutatakse suisa ennetavalt. Teinekord avastab tehisintellekt mõne vana postituse juures midagi, mida varem ei märganud. See võib juhtuda ka aastaid hiljem.

Tosinkond aastat tagasi sai veel kuulda lennukaid teooriaid, kuidas sotsiaalmeediast pidi saama meie uus kollektiivne aju. Praeguseks näeme ju päris hästi, kuidas sellega läks – mitte just kõige paremini.

Inimestel tavaliselt selliste otsuste juures rolli pole, kõik teeb arvutiprogramm ära. Tehisintellekt muidugi pole endiselt ülearu nutikas, vaid otsib lihtsalt teatud mustreid, nagu logosid, sõnu või kordusi. Eestikeelsete postituste puhul on konteksti tabamine muidugi veel jupp maad keerulisem, aga ka näiteks fotode lugemisel pole tehisintellekt alati kõige osavam. Näiteks märkab see fotol mingit kujundit, mida valesti tõlgendab ja järeldab, et tegu on rämpspostituse või vihakõnega.

Nii tosinkond aastat tagasi sai veel kuulda lennukaid teooriaid, kuidas sotsiaalmeediast pidi saama meie uus kollektiivne aju. Eks me praeguseks näeme ju päris hästi, kuidas sellega läks – mitte just kõige paremini. Tuli välja, et sotsiaalmeediast on küll mõneski asjas omajagu abi, kuid lisaks kasulikele omadustele kipub see sõltuvust tekitama ja sobib iseäranis hästi kõikvõimalike rumaluste levitamiseks.

Kui sotsiaalmeedia ja tehisintellekt kokku panna, pole tagajärg kõigi etem. Eks sotsiaalmeediapostituste modereerimise teemal võib arutlema jäädagi, kuid selge on see, et võiks ka paremini kui praegu.

Samal ajal ei suuda seesama Facebook mõnikord kuude kaupa mitte midagi ette võtta, kui kellegi konto on kaaperdatud ja sellelt läheb teistele inimestele petusõnumeid.

Igal juhul paistab, et inimkond võib oma kollektiivset aju veel tükiks ajaks ootama jääda, sest praegused lahendused on täiusest üpris kaugel.