Esmaspäeval saatis Norra peaminister Jonas Gahr Støre erru välisminister Anniken Huitfeldti, kes oli pikalt keeldunud tagasi astumast. Välisministri abikaasa aktsiaportfellist olid läbi käinud riigile kuuluva kaitsetööstusfirma Kongsberg Gruppeni aktsiad. Kuna välisministri töö võis mõjutada firma tulemuslikkust, nähti selles huvide konflikti.
«Usaldus on midagi, mille eest peame vastutama ja hea seisma,» ütles Norra peaminister, kommenteerides valitsusremonti. «Me teeme seda täna.» Kuluaaridest oli kuulda, et välisministri vinduv skandaal hakkas juba segama Norra välissuhtlust. Niisiis, korras nagu Norras.
Aga kuidas on lood Eestis? Peaminister Kaja Kallas ei ole siiamaani aru saanud, milles seisneb idavedude skandaali probleem, ning paraku on tegemist valitsusjuhiga, keda näiteks välisminister lahti lasta ei saa. Parlamendis on suur enamus koalitsioonil, kes praegu veel samuti peaministrit maha võtta ei taha, ning kõige kõrgemal võimul ehk rahval on võimalik seda teha alles kolme ja poole aasta pärast.
Senini on aga Kaja Kallas kaevunud Stenbocki majja ning keeldub sealt alla tulemast. Ei pea olema geniaalne poliitikavaatleja mõistmaks, et selles kätkeb pretsedenditu probleem nii Eesti sise- kui ka välispoliitika jaoks. Välispoliitilise dimensiooni on muutnud eriti delikaatseks Kallase enesepositsioneering «moraalse majakana» Ukraina sõja küsimustes, kus ta ei kõhelnud aeg-ajalt vanale Euroopale etteheiteid tegemast Ukraina liiga loiu toetamise pärast.
Et samal ajal käis tema abikaasal edasi vilgas äritegevus Venemaaga, on huvide konflikt täiesti ilmne siingi ja jääb täiesti arusaamatuks, kuidas peaminister sellest aru ei saa. Avalikkus ei koosne paraku lollidest ning enamasti ei osale ka välissuhtluses just kõige tuhmimad kujud, kuna riigid soovivad olla rahvusvahelises asjaajamises edukad ja sealjuures lävida usaldusväärsete isikutega.