/nginx/o/2020/06/05/13138244t1ha1f7.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/20/15668579t1hd0b3.jpg)
- Haridusvõrgu eestikeelseks muutmine ei käi üleöö.
- Lubamatu on panna lapsed ja nende vanemad poliitvankri ette, et nurjata Eesti suurim haridusreform.
- Lapsele koolikoha määramine ei ole juhuse valim, vaid koostöös omavalitsusega kaalutletud otsus.
Me läheme üle eestikeelsele õppele, meeldib või ei. Seadus on vastu võetud. Sellega tuleb Keskerakonnal, sh Tallinna linnavõimul, leppida, kirjutab riigikogu liige Tõnis Mölder.
Selle asemel et alustada vastandumist, eesti emakeelega lapsevanemate provotseerimist ning pingete kruvimist, on vaja koostööle rajatud lähenemist, et minna üleminekuga edasi nii, et laste haridusteekond reformi käigus ei kannataks.
Vene õppekeelega koole on üle Eesti olnud paljudes omavalitsustes ning riiklikust otsusest sõltumata on mitu omavalitsust, näidates üles tahet ja initsiatiivi, suutnud hakata muutma haridusvõrku täielikult eestikeelseks. Sama peaks tegema ka Tallinn oma 20 vene või eesti-vene õppekeelega koolis, kus asus sel õppeaastal õppima ligikaudu 19 000 last.
See on suur väljakutse. Haridusvõrgu eestikeelseks muutmine ei käi üleöö. Küsimus on tahtes ja soovis alustada protsessi ettevalmistamist konkreetsete tegude ja sammudega ning minna alates 2024. aastast klasside kaupa eestikeelsele õppele. Koostööd tuleb teha nii omavalitsuse kui ka riigi vahel. Riigikeele oskus on ülioluline ning annab võimaluse integreerida vene emakeelega noored. Tallinna linnajuhtidel seda tahet ei ole. Lubamatu on panna lapsed ja nende vanemad poliitvankri ette, et nurjata Eesti suurim haridusreform.
Riigikeele oskus on ülioluline ning annab võimaluse integreerida vene emakeelega noored. Tallinna linnajuhtidel seda tahet ei ole.
2024. aasta septembris algab üleminek eestikeelsele haridusele. Sellest kuupäevast ei ole protsess valmis, vaid haridusvõrgu korrastamine alles algab ning kõikidest kitsaskohtadest tuleb koostöös omavalitsuse ja riigiga jagu saada. Kui uuest kooliaastast on kohustus õppida ja õpetada eesti keeles esimeses ja neljandas klassis, siis ei muuda see veel kogu kooli õppekeelt automaatselt eestikeelseks. Tegemist on kooliga, mis on suurtes muutustes ning lastele ja nende vanematele tuleb olla omavalitsuses igakülgselt toeks. Kooli juhte ning õpetajaid tuleb selles protsessis aidata ning motiveerida.
See, et terve kooli peale õpib eesti keeles kaks klassikomplekti – esimene ja neljas –, ei tee koolist veel eestikeelset kooli. Sinna jõudmiseks on pikk ja käänuline tee minna, mis nõuab teelolija järjekindlust ja pühendumust (Liina Kersna, ERR 17.10).
Tallinna linnajuhtide ähvardus, et järgmisest aastast satuvad eesti emakeelega lapsed venekeelsetesse koolidesse, on lubamatu. Mitte ükski kohalik omavalitsus ei saa ega tohi ilma lapsevanema nõusolekuta suunata eestikeelset last vene õppekeelega kooli. Lapsele koolikoha määramine ei ole juhuse valim, vaid koostöös omavalitsuse ja lapsevanemaga kaalutletud otsus. Seetõttu on Isamaa fraktsioon volikogus algatanud ka eelnõu, mis tagaks, et eesti emakeelega laps saaks koolikoha koolis, mis on juba praegu eestikeelne.
Keskerakonna juhatus ja juhid peavad selge sõnaga ütlema, kas nad on valmis kehtivaid seadusi austama ning tagama enda poolt kõik selleks, et üleminek eestikeelsele õppele toimuks sujuvalt nii Tallinnas, Narvas kui ka Maardus. Paljuski on see omavalitsusjuhtide teha. Millegipärast kõlab senini ainult kõrvulukustav vaikus!