OLIVER NÄÄS, ELISE ALTROFF ⟩ Kes maksab kohtus väntsutatu vaeva?

Justitia, Vanarooma õiguse ja õigusemõistmise jumalanna kuju. Õiglase õigusemõistmise hulka kuulub ka õiglane kompensatsioon õigeksmõistetule. Foto: McPHOTO via www.imago-images.de

See nädal on olnud kriminaalmenetluste valdkonnas tormiline. Tähelepanu on pälvinud mitmed täielikult õigeksmõistvad otsused suurtes ja olulistes kohtuasjades, kulunud refräänina kõlavad selle vahele arutelud Tallinna Sadama kohtuasja menetlemise tempost. Kas ja kuidas peaksid kohtud õigeksmõistmise korral mõistma kompensatsiooni, kirjutavad advokaadibüroo LEXTAL advokaadid Oliver Nääs ja Elise Altroff.

Esmased hüüded vajadusest reformida kriminaalmenetluse seadustikku ei näi siiski abi pakkuvat. Kehtiv menetlusseadus ei olnud prokuratuurile kuidagi takistuseks kohtunik Vavrenjuki ega ka Porto Franco asjades. Kummalgi juhul ei olnud probleem liiga ranged tõendamisreeglid või seaduse määratlus kuriteo olemuse kohta. Prokuratuur sai koguda ja esitada tõendeid täpselt nii, nagu soovis, teostades mh laiapõhjalist jälitustegevust, nagu sellist tüüpi asjades tavaks on. Kohtud lihtsalt ei nõustunud prokuratuuri hüpoteesiga, et toime on pandud kuritegu.

Paraku tunnustavad kohtusüsteemi mängureeglid kahte äärmust – süüdi või süütu. Hetkest, mil kellegi tegevus satub uurimise alla, tekib ühiskonnal taju, et isik pruugi olla süütu. See tunne süveneb süüdistuse esitamise ja kohtuprotsessi algusega. Kui inimene mõistetakse õigeks, peaks kohtuotsus taastama tema esialgse staatuse ning nime n-ö puhtaks pesema.