Tiit Tammaru ⟩ Ukraina keeruline väljakutse: kuidas saada tagasi oma maa ja inimesed?

Ukraina põgenikud reisilaeval Isabelle, kus kokku on kohti enam kui 2000 inimesele. Foto: Mihkel Maripuu

Möödas on enam kui 600 päeva Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse. Selle tulemuseks on suurim Teise maailmasõja järgne põgenikevool peamiselt Euroopa riikidesse. Iga sõda venitav päev süvendab nii põgenike, vastuvõtvate riikide kui ka Ukraina ees seisvaid dilemmasid. Vastuvõtvate riikide ja põgenike jaoks on põhiküsimus: kuivõrd tugevalt lõimuda ja siduda elu uue kodumaaga, kirjutab akadeemik, TÜ linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Ukraina seisab aga veelgi keerulisema väljakutse ees. Püüdes saada tagasi võimalikult palju okupeeritud territooriumi, kasvab iga kuu ja aastaga risk, et jäädakse ilma paljudest riigist lahkunud põgenikest, kes on oma elu sisse seadnud uuel kodumaal.

ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) hinnangul elab väljaspool Ukrainat tänase seisuga ligikaudu kuus miljonit sõjapõgenikku. Kokku hindab agentuur põgenike arvuks maailmas 35 miljonit ehk pea iga kuues põgenik on pärit Ukrainast. Riigist on sõja algusest lahkunud pea iga seitsmes ukrainlane. Kõige enam on sõda pillutanud Ukrainast pärit inimesi Venemaale, Poolasse ja Saksamaale.