:format(webp)/nginx/o/2024/03/08/15935201t1hf047.jpg)
/nginx/o/2023/10/19/15665195t1h2d13.jpg)
Kriminaalmenetluse valdkond on juba mõnda aega muret teinud. Probleemide tuvastamise ja lahendamisega tegeleb kriminaalvaldkonna ekspertide töörühm, mille justiitsministeerium lõi juunikuus. Palju annab ära teha ka kehtivat seadust paremini jõustades, ütleb justiitsminister Kalle Laanet.
Rahulolematust venima kippuvate kriminaalmenetlustega nägin justiitssüsteemi sees ja ühiskonnas laiemalt juba ammu. Minul ministrina on keeruline öelda täpselt, kus on praktikas probleem ja milliseid kitsaskohti võib olla seaduses. Küll aga on ühiskonnas laia kõlapinda saanud ja aastaid kestvatest kohtuprotsessidest näha, et pikk menetlemine mõjub menetlusosalistele kurnavalt, nõuab väga palju vahendeid ning annab põntsu kriminaaljustiitssüsteemi usaldusväärsusele.
Nii ongi nüüdseks viis korda kohtunud eksperdid asunud hindama, mida saaks praegu kehtivas õiguses ja menetluspraktikates ümber vaadata ning millised võiksid olla parimad võimalikud lahendused. Usun, et õigusteadlaste, kohtunike, prokuratuuri, advokatuuri ja siseministeeriumi esindajatest töörühm aitab meil kriminaalmenetlust paremaks muuta.
Esimene muudatuste ja täienduste pakett, millega muu hulgas anti kohtule senisest avaramad võimalused vältida protsessiosaliste kuritahtlikku viivitamist, jõustus kriminaalmenetluses selle aasta 1. mail. Lisaks andis see võimaluse kasutada kohtueelses menetluses antud ütlusi ka üldmenetluses, kui pooled sellega nõustuvad – nii saab vältida kohtus kõikide isikute uuesti üle kuulamist.
Asjatundjad on üksmeelel, et efektiivse kriminaalprotsessi jaoks on võtmetähendusega juba kehtiva seaduse sihipärasem jõustamine. See leidis korduvalt kinnitust ka hiljuti Riigikohtu korraldatud menetluskonverentsil.
Ainuüksi seaduse muutmine ei ole siin abiks. See on aga kindel, et ka kehtiva seaduse kitsaskohad tuleb välja selgitada. Seda pole õige teha poliitikutel, vaid valdkonna ekspertidel endil. Nendega koostöös soovimegi välja selgitada, milliste väärpraktikate väljajuurimine aitaks menetlusi parandada seadust muutmatagi. Järgmiste muudatusettepanekutega on plaan välja tulla juba järgmise aasta alguses, ent tööd jätkub kahtlemata pikemaks ajaks.
Minu nägemuses on kriminaalmenetlused tulevikus kiiremad kui praegu, andmata seejuures järele menetluse kvaliteedis. Selleks tuleb vältida sääraste toimingute tegemist, mis nõuavad liialt ja asjatult ressurssi ning pikendavad menetlust andmata proportsionaalset lisandväärtust.
Menetluses peavad olema isikute põhiõigused kaitstud. Ka on oluline, et pooled oleksid võrdsed. Kriminaalmenetluses tuleb ka edaspidi arvestada süütuse presumptsiooni põhimõttega ning menetluse mõjuga kahtlustatava põhiõigustele.