JUHTKIRI ⟩ Prokuratuuri kumm on tühi

Foto: Postimees

• "Poliitilistes" protsessides pole prokuratuuril viimasel aastakümnel olnud suurt edu.
• Prokuratuuril on põhjust sisekaemuseks, tõendeid tuleb paremini koguda ja paremini kaaluda.
• Kohtud peaksid süüdistatavate lõpliku õigeksmõistmise puhul määrama neile väärikat kompensatsiooni.

Harju maakohus on rääkinud. Kõik kolm nn. Porto Franco protsessis süüdistatavat mõisteti õigeks: Mihhail Korb, Hillar Teder ja Keskerakond. Lõplikke järeldusi on veel vara teha, sest prokuratuur on lubanud edasi kaevata ringkonnakohtusse ning peale ringkonnakohut võib protsess liikuda veelgi edasi Riigikohtusse.

Mõningaid järeldusi võib siiski teha. Esimene järeldus on olemuslikult loogiline. Kui tegemist on olnud poliitiliselt kallutatud protsessiga, nagu on väitnud mõned poliitikud, siis sellele vaatamata on meie kohtud «tellimusest» sõltumatud. Vähemalt antud juhul on seda tõestanud Harju maakohus.

Poliitilise tausta on sündmustele andnud asjaolu, et peale Keskerakonna-vastase süüdistuse saamist astus Jüri Ratas peaministri kohalt tagasi ning Mihhail Korb lahkus Keskerakonna peasekretäri kohalt. Valitsus lagunes ja tekkis uus koalitsioon, mis lõi soodsad eeldused praeguse valitsuse tekkeks.

Teine järeldus on samuti loogiline, vähemalt osaliselt. Õigusriigis otsustab kohus süüdi- või õigeks mõistmise rangelt asitõendite põhjal ega hakka ise midagi leiutama lähtuvalt sellest, kuidas miski kellelegi «paistab». Arvestades süütuse presumptsiooni ja teisi süüdistatavate põhiõiguseid, võtab kohtuprotsess aega, sest õigusfilosoofiliselt on parem süüdlase õigeksmõistmine kui süütu süüdimõistmine.

Kuid ainuüksi tõenäosusteooriat silmas pidades (et kõik lahendid ei saa olla ühesuguse tulemusega) torkab silma, et nn. poliitilistes protsessides pole prokuratuuril viimasel aastakümnel olnud suurt edu ning üksteise järel on laekunud õigeksmõistvad otsused. See tähendab, et prokuratuuril on põhjust sisekaemuseks. Ilmselt tuleks tõendeid paremini koguda ja kogutut tuleks paremini kaaluda. Lisame siia endise peaprokuröri Lavly Perlingu väljaöeldu, et prokuratuuri ei juhita ja et Eestis puudub korralik karistusseadustik. Perling ütles seda Tallinna sadama kohtuprotsessi pretsedenditu venimise kohta prokuratuuri süül. Meenutame, et see kriminaalasi algas juba 2015. aasta suvel. Nii kaua ei peaks kohtuasi nüüd ka aega võtma.

Kohtud peaksid süüdistatavate lõpliku õigeksmõistmise puhul hakkama määrama neile väärikat kompensatsiooni.

Mõned seigad on olnud päris piinlikud, näiteks Kajar Lemberi juukselõikuse protsess ja Aivar Soobi kütusetankimise protsess. Nii need kui äsjane Harju maakohtu protsess ei tähenda, et prokuratuur peaks kahtlaseid asju vähem uurima. Küll aga tuleks süüdistatavatele määrata lõpliku õigeksmõistmise puhul piisav kompensatsioon. Senini on vastav praktika olnud Eestis üsna hädine.

Inimene, kes aastaid kestnud kriminaalmenetluse tõttu kaotab töö ja kannatab mainekahju, võib-olla ka tervisekahju, ei saa leppida lihtsalt vabandusega kusagil kohtumaja nurgas. Selles kontekstis oli kummaline kohtu otsus mitte hüvitada Korbile kriminaalmenetlusega tekitatud kahju. Kohus leidis, et Korb lahkus Keskerakonna peasekretäri kohalt vabatahtlikult. Kuid siililegi on selge, et ta tegi seda ühiskondliku surve mõjul, mis oli riigimehelik samm – erinevalt mõnest teisest poliitikust.

Kokkuvõtvalt. Prokuratuur peaks hakkama tõendeid paremini koguma ja kohtud peaksid süüdistatavate lõpliku õigeksmõistmise puhul hakkama määrama neile väärikat kompensatsiooni.