/nginx/o/2021/01/12/13571966t1h9623.jpg)
/nginx/o/2022/06/26/14655261t1h778c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/28/14452580t1h5a2b.jpg)
- Uudised Kadõrovist nõuavad suuremat allikakriitilisust.
- Kremli jaoks on kontroll Tšetšeenia üle äärmiselt oluline.
- Pärast Kadõrovi surma pole välistatud ka iseseisvuskatsed.
Viimasel kuul on meedias ilmunud mõnevõrra vastuolulist informatsiooni Venemaa Föderatsiooni poolt paika pandud Tšetšeenia diktaatorliku administratsiooni juhi Ramzan Kadõrovi kohta. Mõned väljaanded on väitnud, et Ramzan Kadõrov on surnud, teised aga, et ta on kriitilises seisundis ning lootust ellu jääda eriti pole, kirjutavad Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Vladimir Sazonov ja islam.ee toimetaja Urmas Asi.
Tema nime kandvad Telegrami kanalid (neid on kaks) on esitanud nende avalike teadaannete algusest fikseerimata daatumiga salvestatud videomaterjali, mis otseselt ei viita septembri keskel kostma hakanud väidetele Kadõrovi tervise lõplikust ülesütlemisest. Seega võib neid vabalt pidada ka lihtsalt varem salvestatud materjaliks, mis seni pole eetrisse läinud. Ainuke salvestus, mis puudutab Kadõrovi tervist, on 16. septembril kella kahe ajal eetrisse lastud ligi pooleminutiline helisalvestus, kus Kadõrov väidab, et tal on lihtsalt külmetus ja kurgus kriibib. Hääl ei ole just väga veenev. Neis kanalites on varemgi esitatud materjali, mis rõhutatult püüavad kinnitada Kadõrovi head tervist.
Kõige markantsem nendest on heas sportlikus vormis meeskodanik jooksmas jooksulindil, keha otsa monteeritud Kadõrovi pea, mis oli pärit varasemast ajast, et salvestus liiga veider välja ei näeks. Tolleks ajaks oli ta tegelikult juba üsna ülespaistetanud näoga. Suure tõenäosusega ei halda neid kanaleid siiski Tšetšeeniat valitsev Kadõrov ise, vaid seda teevad vastavad kommunikatsiooniametnikud.
Nii et seal esinevat ei maksa pidada Kadõrovi isiklikuks sotsiaalmeediakontoks, mis kajastab reaalajas tema tegemisi. Hiljem on kanal lisaks muule üldpropagandale korduvalt sedasama materjali lihtsalt taasesitanud, kuna kas pole lihtsalt enam midagi uut peale tulnud või siis valitseb selles osakonnas suur korralagedus. Ilmselt mõlemat korraga. Imelikul kombel võetakse sealseid teateid vahel ka tõe pähe, isegi Eesti ajakirjanduses oli neil päevil lugusid, mis andsid tunnistust, et see manipulatsioon oli kergeusklikult alla neelatud.
Igal juhul, kui see vastab tõele ja Kadõrov peaks lähiajal kaduma (või juba kadus) Tšetšeenia poliitiliselt areenilt, tõstatab see omakorda üsna palju küsimusi.
Viimane neist oli Delfi uudis, mis teatab Kadõrovi avalikust esinemisest Groznõis 25 000-pealisele rahvahulgale, kus ta väidetavalt avaldab toetust Putinile ja valimiste edasilükkamisele Venemaal. Allikaks on võetud Ria.ru ja uudise ainuke saadaolev «tõestus» asub taas Kadõrovi propagandakanalites – see on videoklipp ilmselgete montaaži tunnustega nii pildis kui helis. Iga allikakriitiline ajakirjanik peaks selle ära tundma. Kas pole materjali päritolu vastu huvi tuntud (loe: pole algallikat otsinudki) või siis on tegemist ebaprofessionaalse silmaga.
Igal juhul, kui see vastab tõele ja Kadõrov peaks lähiajal kaduma (või juba kadus) Tšetšeenia poliitiliselt areenilt, tõstatab see omakorda üsna palju küsimusi.
Esiteks: mis saab Tšetšeeniast, kui Ramzan Kadõrov sureb või on sellises seisundis, et ei suuda enam Tšetšeeniat valitseda? Mis on Kremli plaan ja kas talle on juba leitud mantlipärija? Sellest on palju räägitud ja taas spekuleeritud selle üle, kes võib saada Kadõrovi järglaseks.
Teiseks: kas Kreml suudab Tšetšeeniat oma kontrolli all hoida või libiseb Tšetšeenia Vabariik Moskva raudsest haardest välja?
Kolmandaks: millised võimalused tekivad Kadõrovi-vastastel tšetšeenidel pärast tema kadumist poliitiliselt areenilt? Kas Tšetšeenia saab iseseisvaks?
Miks on Tšetšeenia Kremlile oluline?
Me näeme, et Kremli raudne haare ja mõjuvõim Kaukaasias hakkab nõrgenema. Viimased sündmused Mägi-Karabahhis on seda elavalt kinnitanud. Jerevanil ei ole enam Kremli näol nii jõulist liitlast, kelle peale Armeenia saaks oma käimasolevas ja tõenäoliselt ka tulevastes konfliktides Bakuuga loota. Asi pole niivõrd Kremli moraalsete eelistuste muutumises, vaid sõda Ukrainaga nõuab suure osa tähelepanust ning logistiliste perspektiivide tõttu on neil sellises olukorras esmalt pigem oluline praegu Aserbaidžaaniga paremini läbi saada. Küll nad hiljem ka Armeeniaga suhted üles soojendavad. Armeenial pole siin lihtsalt valikuid, kuna naabruses ei ole tal just palju sõpru.
Sarnane olukord on ka tšetšeenidel, kuid vaatamata sellele, et Vene impeerium on aastasadu üritanud muuta Tšetšeeniat enda osaks ja teinud kõik, et Tšetšeeniat kontrollida, ei ole see neil lõplikult õnnestunud. Loomulikult oleks Moskva huvitatud praeguse nende jaoks ebakindla olukorra muutumisest, kuid võttes arvesse arenguid Ukrainas, sh ülemraada 18. oktoobril 2022 vastu võetud otsust, mille järgi on Tšetšeenia Venemaa Föderatsiooni poolt ajutiselt okupeeritud territoorium, siis oleks Moskva pigem huvitatud ka praeguse näilise kontrolli säilitamisest Tšetšeenias, kui et üldsesee piirkond kaotada. Miks?
Esiteks: ärgem unustagem, et Tšetšeenias on arvestatavad naftavarud. Ärgem unustagem, et Groznõi naftaväli oli üks suurimaid naftatööstuspiirkondi Vene impeeriumi ja seejärel NSV Liidu territooriumil, see on nüüdseks kahanenud, aga naftat seal siiski on. Kui uskuda Vene allikaid, siis alates 2010. aastast on Tšetšeenias avastatud 22 maardlas üle 150 nafta- ja gaasimaardla, mille varud ulatuvad sadadest tuhandetest kuni miljonite tonnideni.
Teiseks: võimalik, et Tšetšeenia vabanemine tähendaks Putini impeeriumi jaoks doominoefekti, mis vallandaks Venemaa Föderatsioonis mõõduka separatismilaine ja mitmed teised «vabariigid» võiksid ilmselt taotleda suuremat autonoomiat. Esialgu on see muidugi pelgalt oletus. Igal juhul on Tšetšeenia Vabariigi okupeerimisel võtmeroll Putini impeeriumi püsimises. Seega on Putin ilmselt hästi läbi mõelnud, kes saab Tšetšeenia «emiiri» mantlipärijaks ning kuidas hoida edaspidi Tšetšeeniat ohjes ja vasallsõltuvuses Kremlist. Loota ju võib, et see annab Kadõrovi- ja Putini-vastastele tšetšeenidele võimaluse püüda taas alustada võitlust Tšetšeenia vabastamiseks. Sel juhul mängiks siin rolli eksiilis asuv Tšetšeenia Vabariigi valitsus ja nende toetajaskond Euroopas. Samas on teada, et Tšetšeenias on aastakümneid toiminud Vene mõjutustegevus ja aktiivselt töötavad eriteenistused, paljud inimesed on ära hirmutatud.
Võimalik, et Tšetšeenia vabanemine tähendaks Putini impeeriumi jaoks doominoefekti, mis vallandaks Venemaa Föderatsioonis mõõduka separatismilaine ja mitmed teised «vabariigid» võiksid ilmselt taotleda suuremat autonoomiat.
Tegime hiljuti Tšetšeenia Vabariigi eksiilvalitsuse liikme majandus- ja rahandusminister Magomed Murtuzalijeviga intervjuu, milles osales ka alates 2023. aasta juulist Eesti Vabariigis Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria aukonsulina tegutsev Peeter Oissar, ning arutasime mitmeid ülalmainituid küsimusi. Kui Tšetšeenias tulevad muutused, siis peab arvestama välismaal elavate tšetšeeni kogukondadega, kuna paljud Tšetšeenias elavad inimesed on Vene ja Kadõrovi propaganda poolt ajupestud ning ära hirmutatud.
Venemaa mõjutustegevuse sihtauditoorium
Intervjuus rõhutas Murtuzalijev ka seda, et Euroopa Liidus elab ligi 400 000 tšetšeeni, kes saabusid ELi ja palusid poliitilist varjupaika, sest nende riigis toimub okupatsioon ja genotsiid, mida korraldavad Kreml ja Kremli-meelsed jõud. «Kui me räägime Euroopast, siis võin teile kindlalt öelda, et Euroopa Liidu statistika kohaselt on Euroopa Liidu territooriumil kuni 400 000 Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria kodanikku, kes on tulnud Euroopa Liitu ja taotlenud poliitilist varjupaika seoses Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria kodanike okupeerimise ja genotsiidiga.» Minister täiendab: «Kõiki kogukondi väljaspool okupeeritud Tšetšeeni Vabariiki Itškeeriat ühendab üks üldine joon. See on genotsiid, mis on toimunud meie riigi territooriumil viimased aastakümned, mida korraldasid Vene okupatsiooniväed Putini juhtimisel, kuid see algas Jeltsiniga ja ta andis teatepulga Putinile üle.»
:format(webp)/nginx/o/2023/06/13/15386602t1haf46.jpg)
See suur inimeste arv ei tulnud ELi ühe või kahe aastaga, vaid paarikümne aasta jooksul, sellest ajast, mil toimusid esimene ja teine Venemaa-Tšetšeenia sõda. Murtuzalijev lisas, et «kõike seda, mida Venemaa tegi Tšetšeeni Vabariigis Itškeerias ja millega maailm kahjuks toona nõustus, on Venemaa hiljem rakendanud ka Ukrainas, lootes, et tsiviliseeritud maailm neelab jälle alla selle, mille ta juba varem oli alla neelanud». Murtuzalijevi toob välja Kremli loogika, mis tema sõnul on järgmine. Moskva väidab, et «me oleme tuumariik Süürias ja me oleme seal tuumariik, me oleme tuumariik Ukrainas jne, tuumariik siin, nii et olge lahked, see on meie soov, me tahame tappa inimesi seal ja tappa inimesi siin ning homme võime tappa hoopis kusagil mujal».
Vene propaganda ja eriteenistused
Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria tasalülitamisel lisaks sõjalisele agressioonile Venemaa poolt 1990. aastatel ja hiljem kuni 2009. aastani kasutas Moskva nii propagandat, šantaaži kui ka eriteenistusi. Neidsamu asju rakendatakse ka tšetšeeni kogukondades ELis. Rääkides Vene eriteenistustest ja nende huvist tšetšeenide vastu Euroopas, märkis Murtuzalijev, et isegi teda on üritatud värvata. «Mul oli võimalus saada Föderaalse Julgeolekuteenistuse agendiks, kes nüüd istuks siin teie ees ja räägiks sellest, et Kadõrov on meie kõik; väidaks, et ta on parim poliitik ja parim geostrateeg. Väidaks ka seda, et Kadõrov on väljas meie kõikide (tšetšeenide) eest – kuidas ta ennast nüüd nimetab, rahva isaks, eks ju.» Murtuzalijevi sõnul püüti teda värvata samamoodi, nagu üritatakse värvata palju teisigi tšetšeene, kes elavad Euroopas: «Mitte Kadõrov, vaid Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus saatis mehe, kes pidi mind värbama.»
Väljavaated pärast Kadõrovi surma ja Putini režiimi langust
Ilmselgelt tekib Kadõrovi kadumisega võimuvaakum ja siin on keeruline ennustada, mis võiks juhtuda ja kes võiks olla Tšetšeenias järgmine Putinile ustav mees.
Ramzan Kadõrovi pojad on veel liiga noored, kuigi ühte neist näidatakse juba kui kangelast Kadõrovi propagandakanalites, kus poeg üsna saamatult peksab väidetavat riigireeturit. Kadõrovi vanim laps on aga hoopis tütar, 1998. aastal sündinud Aišat, hetkel 24-aastane ja täidab alates 2021. aastast Venemaa administratsioonis okupeeritud Tšetšeenia Vabariigi kultuuriministri ülesandeid. Vaatamata kõrgele positsioonile on väga väike tõenäolisus, et Aišatist saaks oma isa mantlipärija, ja seda mitmel põhjusel. Vanuselt järgmine laps on aastal 2000 sündinud Hadižat, samuti tütar. Ülejäänud lapsed (sh pojad) on nooremad. Poegadest vanim, 2005. sündinud Ahmat pole veel 18 täis. Seega Kadõrovi enda perest lähiajal temale mantlipärijat pole.
Üks kandidaat võiks olla 1969. aastal sündinud Kadõrovi liitlane Adam Delimhanov, keda on ka tema kanalis kogu sõja vältel väga palju promotud. Lisaks on ta olnud kaalukatel ametikohtadel, mh Rosgvardija Tšetšeenia ülem, ühtlasi on ta olnud okupeeritud Tšetšeenia Vabariigis valitsuse aseesimees (2006–2007), Venemaa Föderatsiooni riigiduuma saadik ja Ühtse Venemaa partei liige.
Mantlipärijatena on pakutud ka teisi nimesid: Magomed Daudovit, Muslim Hutšijevit, Khas-Magomed Kadõrovit ja Ahmat Kadõrovit. Vaatleme neid variante, mida Kreml võib kaaluda.
Üks võimalik mantlipärija on Muslim Hutšijev (sündinud 1971), kes on olnud riigiametnik. Ta on Tšetšeenia nukuvalitsuse esimees alates juunist 2018 ja olnud okupeeritud Tšetšeenia Vabariigi presidendi kohusetäitja (11.–16. veebruar 2019, 13.–21. jaanuar 2020). Samuti on ta olnud majandus-, territoriaalarengu ja kaubandusminister 2013–2015, seejärel Groznõi linnapea 2015–2018. Tegemist on nagu ka Ramzani puhul üpris julma ja toore tegelasega, kes on lojaalne Putinile ja Kadõrovile. Alates 2019. aastast on Muslim Hutšijev piinamistes osalemise eest USA sanktsioonide all ja 2023. aastast Ukraina laste küüditamise eest Ukraina vastu suunatud rünnaku ajal ELi sanktsioonide all.
Pole välistatud, et eksiilis viibivad tšetšeenid suudavad luua mõistliku toimiva uue valitsuse ja Tšetšeenia Vabariik vabaneb Venemaa ikkest ja taastab oma iseseisvuse.
Teine potentsiaalne kandidaat on 43-aastane Magomed Daudov, kes on poliitik ja sõjaväelane, samuti julm tegelane, kuritegeliku Kadõrovi süsteemiga tihedalt seotud. Kremlis on ta heas kirjas, millest annab tunnistust asjaolu, et 2007. aastal anti talle Venemaa Föderatsiooni kangelase aunimetus. Daudov oli 2010–2012 Tšetšeenias valitsuse esimene aseesimees ja valitsuse administratsiooni juht 2011–2015, parlamendi III (2015–2016), IV (2016–2021) ja V koosseisu (alates septembrist 2021) esimees.
Võib-olla kaalutakse veel ühe variandina Moskvas ühte kurikuulsat Kadõrovi sugulast Khas-Magomed Kadõrovit, kes on veel üsna noor (sündinud jaanuaris 1991) ja olnud alates 29. märtsist 2021 Groznõi linnapea, kuid kellel pole võrreldes Delimhanovi, Hutšjevi ja Daudoviga nii pikka kogemust, samas annab aga sugulusside Ramzan Kadõroviga talle teatud eeliseid.
Juhul aga, kui oletada, et Putini režiim variseb lähiajal kokku (märke, mis sellele viitaksid, seni veel näha ei ole), on Tšetšeenias võimalikud teistsugused arengud ja need võivad olla üllatavad. Pole välistatud, et eksiilis asuvad tšetšeenid suudavad luua mõistliku toimiva uue valitsuse ning Tšetšeenia Vabariik vabaneb Venemaa ikkest ja taastab oma iseseisvuse. Sel juhul tekib Tšetšeenial võimalus luua normaalsed suhted ELi, Türgi jt riikidega ning pääseda Venemaa mõjusfäärist. See oleks aga võimalik vaid siis, kui Venemaa saab Ukraina-vastases sõjas lüüa, Putini režiim kaob ning Vene maailm ehk terroristlik süsteem Venemaal hakkab lagunema. Praegu ei tundu see stsenaarium lähiajal kuigi realistlik, kuna see nõuaks mitmel tasandil korralikku üheaegset võimuvaakumit, nii Kremlis kui ka Tšetšeenias korraga.
Tšetšeenia võimukriisist üksi jääb väheks, kuna Moskva saab hästi aru, et praegu valitseva süsteemi mõranemine tooks kaasa kogu Kaukaasia kaotuse ja võimalik ka, et Venemaa režiimi kõikumise. Seetõttu hoitakse praegust Tšetšeenia nukuvalitsust iga hinnaga üleval. Kuidas see Putinil õnnestub, näitab juba lähiaeg.