Liiklusuudistest kuuleme: bussis kukkus ja viidi haiglasse 60-aastane naine… trammis kukkus 80-aastane mees… Need õnnetused oleksid välditavad. Kuidas? Kes on neis süüdi? Kindlasti mitte bussi- või trammijuht, kes tegi oma tööd. Need inimesed kukkusid sellepärast, et nad seisid. Seisid, sest sõidukis polnud vabu istekohti.
Sellises olukorras meenub mulle üks kümmekonna aasta tagune lugu Rio de Janeirost. Olime koos kolleegiga seal konverentsil ja veetsime vaba aega linnas. Selles linnas, mis on küngastele ehitatud, on ilma busse kasutamata raske liikuda, aga bussimarsruutides orienteerumine on võrdlemisi keerukas, eriti kui ei valda portugali keelt. Nii juhtuski, et sattusime bussi, mis meid viis hotellide asemel favelasse – piirkonda, mille kui äärmiselt ohtliku eest meid oli hoiatatud. Bussis oli ka kamp koolist koju (just sellesse favelasse) sõitvaid koolilapsi. Niipea, kui bussi mõni vanem inimene astus, hüppasid poisid-plikad püsti ja pakkusid sisenejale istet. See pilt oli peamine, mis tollest päevast meelde jäi – ka see, kui bussijuht reisijate heatahtliku naeru saatel juhatas meid teise bussi, mis viis meid meie hotelli lähedale.
:format(webp)/nginx/o/2012/03/08/1003526t1he914.jpg)
/nginx/o/2023/09/26/15616225t1h54ea.jpg)