Ehkki lõplikud valimistulemused selguvad teisipäeva hommikuks, võis esmaspäeva õhtupoolikul lävepakuküsitlustele toetudes öelda, et opositsiooniparteid said Poolas võidu. Valitsev Õiguse ja Õigluse Partei (PiS) sai ühe lävepakuküsitluse järgi 36,1 protsenti häältest, mis on kindlalt vähem kui 2019. aastal saadud 43,9 protsenti. Sellest ei piisa, et PiS saaks valitsemist jätkata – koos Konföderatsiooniga oleks neil parlamendis 211 kohta, opositsiooniparteidel kokku aga 249 kohta. Loomulikult võivad kohad ja protsendid veel täpsustuda.
Omaette fenomen oli ka 30 aasta suurim valimisaktiivsus, küündides 72,9 protsendini, mis näitab, et poolakad on ärganud poliitilisest letargiast ja neile läheb korda oma riigi tulevik.
Muidugi võtab valitsuse moodustamine aega ning suure tõenäosusega peab Poola president Andrzej Duda tegema valitsuse moodustamise ettepaneku valimised nominaalselt võitnud Õiguse ja Õigluse Parteile. Analüütikud on viidanud, et valitsuse moodustamine võib venida detsembrini ja Õiguse ja Õigluse Partei ei pruugi võimust niisama lihtsalt loobuda.
Siiski võib prognoosida, et Poolas on aset leidnud oluline pööre euromeelsema valitsuse poole. On ju opositsiooniline Kodanikeliit eesotsas endise peaministri Donald Tuskiga soovinud suhete paranemist Euroopa Liiduga. Üheksa aastat PiSi valitsetud Poola suhted Euroopa Liiduga halvenesid märgatavalt erimeelsuste tõttu Poola õigusriigi pärast. Ehkki Ukraina sõda leevendas pingeid Varssavi ja Brüsseli vahel, sai Poola endale jälle külge negatiivse märgi, kui valimiskampaania tõttu otsustas Poola valitsus keelustada Ukraina viljaimpordi.
Eelkõige aga tähendab võimupööre Poolas ka suuremat toetust Ukrainale, see asjaolu langeb samuti kokku Eesti välispoliitiliste eesmärkidega.